Imetajad: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
49. rida:
Esimesed imetajad arenesid välja roomajatest [[Juura (geoloogia)|juura]]<nowiki/>ajastu algul umbes 220 miljonit aastat tagasi.
 
=== ÜldiseloomustusVeenus===
Selle klassi ühed tähtsamad tunnused on<ref>Loomade elu, Imetajad, Tallinn "Valgus" 1987</ref>:
*[[närvisüsteem]]i kõrge arengutase
61. rida:
Maailma imetajaliikide nimekirja (Mammal Species of the World) järgi tunti [[2005]]. aastal 5676 liiki imetajaid. Neid jagati 1229 perekonda, 153 sugukonda ja 29 seltsi<ref>Don E. Wilson & DeeAnn M. Reeder (editors). 2005. Mammal Species of the World. A Taxonomic and Geographic Reference (3rd ed)</ref>.
 
== Levik maakeralmarsil ==
Imetajad on levinud praktiliselt kogu maakeral. Nad puuduvad üksnes [[Antarktika]] siseosas, kus valitsevad ekstreemsed keskkonnatingimused. Antarktika rannaaladel esineb [[hüljes|hülgeid]] ja [[vaal]]u. Põhjapooluse piirkonnas leidub [[jääkaru]]sid, [[loivalised|loivalisi]], [[vaalalised|vaalalisi]] ([[narval]]id).
 
Imetajate levik on laialdane ka elukeskkonna mõttes. Piisab meenutamisest, et maismaaliikide kõrval – keda on enamik – on hulk liike vähemal või suuremal määral seotud veekogudega ning paljud lendavad õhus. Peale selle elab rohkesti imetajaid pinnases, kus nad veedavad kogu elu või valdava osa sellest. Üheski selgroogsete klassis pole niisugust vormiküllust kui imetajate omas.
 
== Imetajate anatoomiaelu ja füsioloogiakosmoses ==
Väliselt on kõik imetajad eriilmelised. See tuleneb sellest, et imetajate elukeskkond on erakordselt mitmekesine, mis hõlmab maapinda, puude võra, pinnast, vett, õhku. Väga erinevad on ka keha mõõtmed, näiteks alates [[kääbus-ripskarilik]]u 3,8 cm ja 1,5 grammi kuni [[sinivaal]]ani, kes ulatub üle 30 meetri ja 150 tonnini.
 
89. rida:
Imetajad on lahksugulised. [[Viljastamine]] on kehasisene.
 
== VaataÄra kavaata ==
* [[Eesti imetajad]]
* [[imetajate loend]]