Erna Viitol: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Instituuti astumine oli 1944. Lisatud ka üks koma.
4. rida:
Erna Viitol sündis [[Valgamaa]]l Lõve vallas Helme kihelkonnas Ala (praegu Liva) külas taluniku perekonnas. Ta õppis [[Tõrva]]s [[Patküla]] algkoolis (1928 –1934) ja seejärel [[Tõrva Gümnaasium]]is. [[1939]]. aastal sooritas ta eksternina eksamid [[Tartu Poeglaste Gümnaasium]]i juures ning läks siis [[Rootsi]], kus õppis [[Stockholm]]i lähedal [[Viggbyholm]]i Örjarsgårdeni vabakoolis võõrkeeli, kunstiajalugu, [[akvarell]]i ja skulptuuri. Tema esimeseks kunstiõpetajaks oli Victor Penzias, kelle juhendamisel algasid ka modelleerimistunnid.
 
1940. aasta kevadel kodumaale naasnud, õppis ta aasta [[Tallinna Toitlustustehnikum]]is ning astus aastal1944. [[1943]]aasta sügisel [[Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti Kool]]i (hiljem Tallinna Riiklik Tarbekunsti Instituut, seejärel Eesti Riiklik Kunstiinstituut) skulptuuri erialale, lõpetades instituudi [[Ferdi Sannamees|Ferdi Sannamehe]] õpilasena [[1950]]. aastal.
 
Elas aastatel 1949 –1966 Saue külas Kanama lähedal.
13. rida:
 
==Looming==
Viitol on viljelenud vabaplastilisi kompositsioone, [[keraamika]]t ja [[portree]][[skulptuur]]i. Ta on teinud ka vaskplekist pannoosid. Realistliku põhilaadiga figuraalsed kompositsioonid 1950. aastate loomingus ("Külvaja" (kips, 1957. Tartu Kunstimuuseum), „Kettaheitja" (kips, 1959. EKM) "Torupillimängija" (kips, 1958. Eesti teatri- ja Muusikamuuseum), "Lambapügaja" (šamott, 1959. Erakogu), "Linnutalitaja" (šamott, 1962. Erakogu), "Maisikasvataja" (kips, 1966. Erakogu) asendusid 1960.–1970. aastail ajastuomases stilisatsioonis dekoratiivsema loominguga ("Hommik" (epoksüüdvaik, 1967. Pelgulinna Sünnitusmaja), "Tüdruk tuviga" (epoksüüdvaik, 1969. Tallinna Pioneeride Palee), "Kalurid" (kips, 1968, pronks Kirovi kalurikolhoosi skulptuuripark), "Ema ja laps" (pronks, 1971. Kiili lasteaed) jt.
 
Erna Viitol on loonud tuntud kultuuriinimeste [[Heino Kiik|Ellen Niidu, Heino Kiige]], [[Lilli Promet]]i, [[Aino Kallas|Aino Kalda]], [[Ellen Niit|Ellen NiiduKallase]], Soome veterinaariateadlase, professor [[Hakon Westermark|Hakon Westermarck']]i, Dresdeni ooperiteatri solisti Horand Friedrich'i jt portreid, ta on portreteerinud ka perekonnaliikmeid ja inimesi lähedasest suhtlusringist. Viitoli teoseid on [[Eesti Kunstimuuseum]]i, Tartu Kunstimuuseumi ning [[Teatri- ja Muusikamuuseum]]i kogudes, mitmes riigis asuvates erakogudes ning Helsingi Veterinaariakolledžis. 2000. aastal püstitati Valgamaale [[Riidaja]] külla [[Ants Taul]]i torupillimuusika keskuse õuele Erna Viitoli pronksskulptuur “Torupillimängija”. 31. juulil 2009 avati [[Ungari]]s [[Kiskőrös]]i linnas [[Sándor Petőfi]] muuseumi aias Petőfi tõlkijatele pühendatud skulptuuride pargis Viitoli loodud Ellen Niidu pronks[[büst]].
 
==Näitused==