Araali meri: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
108. rida:
Kuni 1950. aastateni kasutati kahe suurema jõe vooluhulgast niisutamiseks 29–33 km<sup>3</sup>/a. 1950. aastatel suurendati niisutavate põldude pindalasid ja ehitati [[veehoidla]]id, mistõttu suurenes ärajuhitava vee hulk 35–42 km<sup>3</sup>/a. Sel perioodil esinev suurem sademete hulk kompenseeris puudujäägi, mistõttu järvevee tase püsis veel stabiilsena. Alates 1961. aastast algas aga järsk veerežiimi muutuste periood. Kasutatava vee hulk tõusis 70–75 km<sup>3</sup>/a, mis ei tasakaalustanud enam [[aurumine|aurumist]] ning veetase hakkas järves pidevalt langema. Ajavahemikus 1971–1980 jõudis aastas järve vaid keskmiselt 10% jõgede vooluhulgast ning mõnel kuivemal aastal ei jõudnud järve mööda jõgesid üldse vett.<ref name="Dukhovny"/> 1970.–1980. aastatel ulatus vee puudujääk aastas keskmiselt üle 30 km<sup>3</sup>, mistõttu langes veetase sel perioodil eriti kiires tempos.<ref name="disaster"/> Sõrdarja vesi praktiliselt ei jõudnud järveni aastatel 1974–1986, Amudarja vesi aga aastatel 1982–1983, 1985–1986 ja 1989.<ref name="Izrayel"/>
Alates [[1960. aastad|1960. aastatest]] on Araali mere pindala seoses veemahu
{|class="wikitable" style="text-align: center; height: 150px;"
136. rida:
20. sajandi esimesel poolel jõudis mööda jõgesid Araali merre 25,5 miljonit tonni [[soolad|soolasid]], ning järvevesi oli [[kaltsiumkarbonaat|kaltsiumkarbonaadiga]] üle küllastunud. Enamus sellest sadestus jõe ja järvevee segunemisel madalikes, lahtedes ja filtreerivates järvedes põhja-, ida- ja lõunaranniku läheduses (lääneranniku kallas on järsk ja piirneb [[platoo]]ga). Sellel perioodil oli järvevee [[soolsus]] 9,6–10,3‰.<ref name="Dukhovny"/>
Seoses jõgede veerežiimi drastilise muutumisega on muutunud ka jõgede vee kvaliteet. Kuna jõgedes on kasvanud [[pinnasevesi|pinnasevee]] (niisutuspõldusid läbinud vesi) osakaal, siis on suurenenud oluliselt soolade sisaldus ja vee saastatus. Kuivematel aastatel on Amudarja vee soolasisaldus 0,8–1,0 ja Sõrdarjal 1,5–2,0 g/l. Mõnel aastal on täheldatud ka suuremaid näitajaid. Seetõttu on soolade juurdevool merre vähenenud vaid 18%, samal ajal on aga vee juurdevool
Pärast järve kahanemise algust on vee soolsus järjepidevalt tõusnud. Järve jagunemise järel Suur- ja Väike-Araaliks oli 1989. aastal soolsus 28–30‰.<ref name="ecoregion2"/> Järjest kahaneva Suur-Araali lääneosas ulatub soolsus tänapäeval kohati kuni 200‰ (g/l),<ref name="oceanology"/> samas on Väike-Araalis pärast [[Kökaral tamm]]i valmimist (2005) soolsus vähenenud ja ulatub nüüdisajal keskmiselt 13‰.<ref name="disaster"/>
144. rida:
[[Pilt:AralSea A20081005.jpg|pisi|Satelliidifotol on näha, et Suur-Araali idaosa on 2008. aasta oktoobris praktiliselt ära kuivanud]]
Seoses veemahu pideva
Väike-Araal asub [[Kasahstan]]i territooriumil. Sinna suubub [[Sõrdarja]], mille pindala enam ei vähene 2005. aastal valminud tammi tõttu.<ref name="disaster"/> Pärast tammi valmimist paranes Väike-Araali olukord märgatavalt. Kui vahetult enne tammi ehitamist suutis Väike-Araalis vee suure soolsuse tõttu elada veel vaid üks kalaliik ([[lest]]<ref name="ecoregion"/>), siis 2008. aastal registreeriti neid juba 15.<ref name="kazakhstanlive"/>
187. rida:
Araali meri oli [[20. sajand|eelmise sajandi]] keskpaigani suuruselt neljas järv maailmas, kuid tänaseks on ta inimtegevuse tõttu oma veemahust kaotanud üle 90%.<ref name="4th"/> Järve ruumala oli 1960. aastal 1089 km<sup>3</sup>, 2011. aastal aga hinnanguliselt vaid 90 km<sup>3</sup>.<ref name="disaster"/> [[NASA]] satelliidifotolt on näha, et 2011. aastaks on järv jagunenud 3–4 väiksemaks järveks.
Kui 1960. aastal oli järve pindala 67 499 ruutkilomeetrit, siis 2011. aastal on pindala hinnanguliselt
Väike-Araali püütakse säilitada. Oktoobris [[2003]] teatas Kasahstani valitsus plaanist rajada [[betoon]]ist [[tamm (ehitis)|tamm]] Araali mere kahe poole vahele, et tõsta Väike-Araali veetaset ja vähendada selle soolsust. Tamm valmis 2005. aastal ja on varustatud [[lüüs]]iga, mille abil saab üleliigset vett lasta Suur-Araali. Aasta pärast tammi valmimist tõusis Väike-Araali veetase 8 meetri võrra – 38 meetrile – ning selle pindala on suurenenud 30% võrra.<ref name="NYTimes1"/>
|