Araali meri: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
108. rida:
Kuni 1950. aastateni kasutati kahe suurema jõe vooluhulgast niisutamiseks 29–33&nbsp;km<sup>3</sup>/a. 1950. aastatel suurendati niisutavate põldude pindalasid ja ehitati [[veehoidla]]id, mistõttu suurenes ärajuhitava vee hulk 35–42&nbsp;km<sup>3</sup>/a. Sel perioodil esinev suurem sademete hulk kompenseeris puudujäägi, mistõttu järvevee tase püsis veel stabiilsena. Alates 1961. aastast algas aga järsk veerežiimi muutuste periood. Kasutatava vee hulk tõusis 70–75&nbsp;km<sup>3</sup>/a, mis ei tasakaalustanud enam [[aurumine|aurumist]] ning veetase hakkas järves pidevalt langema. Ajavahemikus 1971–1980 jõudis aastas järve vaid keskmiselt 10% jõgede vooluhulgast ning mõnel kuivemal aastal ei jõudnud järve mööda jõgesid üldse vett.<ref name="Dukhovny"/> 1970.–1980. aastatel ulatus vee puudujääk aastas keskmiselt üle 30&nbsp;km<sup>3</sup>, mistõttu langes veetase sel perioodil eriti kiires tempos.<ref name="disaster"/> Sõrdarja vesi praktiliselt ei jõudnud järveni aastatel 1974–1986, Amudarja vesi aga aastatel 1982–1983, 1985–1986 ja 1989.<ref name="Izrayel"/>
 
Alates [[1960. aastad|1960. aastatest]] on Araali mere pindala seoses veemahu kahanemisegavähenemisega pidevalt ja kiires tempos vähenenud. Järve pindala on tänapäeval üle viie korra väiksem, kui möödunud sajandi keskel.<ref name="disaster"/>
 
{|class="wikitable" style="text-align: center; height: 150px;"
136. rida:
20. sajandi esimesel poolel jõudis mööda jõgesid Araali merre 25,5 miljonit tonni [[soolad|soolasid]], ning järvevesi oli [[kaltsiumkarbonaat|kaltsiumkarbonaadiga]] üle küllastunud. Enamus sellest sadestus jõe ja järvevee segunemisel madalikes, lahtedes ja filtreerivates järvedes põhja-, ida- ja lõunaranniku läheduses (lääneranniku kallas on järsk ja piirneb [[platoo]]ga). Sellel perioodil oli järvevee [[soolsus]] 9,6–10,3‰.<ref name="Dukhovny"/>
 
Seoses jõgede veerežiimi drastilise muutumisega on muutunud ka jõgede vee kvaliteet. Kuna jõgedes on kasvanud [[pinnasevesi|pinnasevee]] (niisutuspõldusid läbinud vesi) osakaal, siis on suurenenud oluliselt soolade sisaldus ja vee saastatus. Kuivematel aastatel on Amudarja vee soolasisaldus 0,8–1,0 ja Sõrdarjal 1,5–2,0 g/l. Mõnel aastal on täheldatud ka suuremaid näitajaid. Seetõttu on soolade juurdevool merre vähenenud vaid 18%, samal ajal on aga vee juurdevool kahanenudvähenenud üle 46%. Samuti on märkimisväärselt muutunud soolade koostis. Seoses [[karbonaadid|karbonaatide]] osakaalu vähenemisega on kaks korda kahanenudvähenenud soolade settimine jõe- ja järvevee segunemise piirkonnas.<ref name="Dukhovny"/>
 
Pärast järve kahanemise algust on vee soolsus järjepidevalt tõusnud. Järve jagunemise järel Suur- ja Väike-Araaliks oli 1989. aastal soolsus 28–30‰.<ref name="ecoregion2"/> Järjest kahaneva Suur-Araali lääneosas ulatub soolsus tänapäeval kohati kuni 200‰ (g/l),<ref name="oceanology"/> samas on Väike-Araalis pärast [[Kökaral tamm]]i valmimist (2005) soolsus vähenenud ja ulatub nüüdisajal keskmiselt 13‰.<ref name="disaster"/>
144. rida:
[[Pilt:AralSea A20081005.jpg|pisi|Satelliidifotol on näha, et Suur-Araali idaosa on 2008. aasta oktoobris praktiliselt ära kuivanud]]
 
Seoses veemahu pideva kahanemisegavähenemisega jagunes Araali meri aastatel 1985–1986 kaheks – [[Suur-Araal]]iks ja [[Väike-Araal]]iks, mis ei ole omavahel ühenduses. Järvevee tase oli selleks ajaks langenud alates 1960. aastast ligi 12 meetrit.<ref name="Dukhovny"/>
 
Väike-Araal asub [[Kasahstan]]i territooriumil. Sinna suubub [[Sõrdarja]], mille pindala enam ei vähene 2005. aastal valminud tammi tõttu.<ref name="disaster"/> Pärast tammi valmimist paranes Väike-Araali olukord märgatavalt. Kui vahetult enne tammi ehitamist suutis Väike-Araalis vee suure soolsuse tõttu elada veel vaid üks kalaliik ([[lest]]<ref name="ecoregion"/>), siis 2008. aastal registreeriti neid juba 15.<ref name="kazakhstanlive"/>
187. rida:
Araali meri oli [[20. sajand|eelmise sajandi]] keskpaigani suuruselt neljas järv maailmas, kuid tänaseks on ta inimtegevuse tõttu oma veemahust kaotanud üle 90%.<ref name="4th"/> Järve ruumala oli 1960. aastal 1089&nbsp;km<sup>3</sup>, 2011. aastal aga hinnanguliselt vaid 90&nbsp;km<sup>3</sup>.<ref name="disaster"/> [[NASA]] satelliidifotolt on näha, et 2011. aastaks on järv jagunenud 3–4 väiksemaks järveks.
 
Kui 1960. aastal oli järve pindala 67 499 ruutkilomeetrit, siis 2011. aastal on pindala hinnanguliselt kahanenudvähenenud 12 130 ruutkilomeetrile.<ref name="disaster"/> 2014. aasta augustis tehtud satelliidifotod näitasid, et Suur-Araal oli täielikult ära kuivanud.<ref>[http://www.spiegel.de/wissenschaft/natur/aralsee-ostbecken-erstmals-seit-mittelalter-ausgetrocknet-a-994012.html Satellitenbild der Woche: Ostbecken des Aralsees erstmals seit Mittelalter trocken], Spiegel Online, 27.09.2014</ref>
 
Väike-Araali püütakse säilitada. Oktoobris [[2003]] teatas Kasahstani valitsus plaanist rajada [[betoon]]ist [[tamm (ehitis)|tamm]] Araali mere kahe poole vahele, et tõsta Väike-Araali veetaset ja vähendada selle soolsust. Tamm valmis 2005. aastal ja on varustatud [[lüüs]]iga, mille abil saab üleliigset vett lasta Suur-Araali. Aasta pärast tammi valmimist tõusis Väike-Araali veetase 8 meetri võrra – 38 meetrile – ning selle pindala on suurenenud 30% võrra.<ref name="NYTimes1"/>