Kergejõustik: erinevus redaktsioonide vahel

[[Briti saared|Briti saartelt]] sai aastasadu hiljem alguse tänapäeva kergejõustik. [[19. sajand]]i keskel alustati ala viljelemist [[Suurbritannia]] õppeasutustes. [[1850]] asutati [[Oxford]]is [[Exeter College]]'is esimene kergejõustikuklubi, [[1855]] koostati esimesed võistlusmäärused ja [[1866]] peeti esimesed Inglismaa meistrivõistlused.

 

 

Esimesed [[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|kergejõustiku Euroopa meistrivõistlused]] toimusid [[1934]] [[Torino]]s. [[Maailmameistrivõistlused kergejõustikus]] aga peeti esimest korda [[1983]] [[Helsingi]]s.

Kergejõustiklase riietus peab olema sellisest materjalist, et see pärast märjaks saamist läbi ei paistaks. [[Spordijalatsid|Spordijalatsites]] ([[naelikud]]) ei tohi olla rohkem kui 11 naela. Kui võistlus toimub sünteetilisel pinnasel, siis [[päkk (anatoomia)|päka]] või [[kand|kanna]] kohalt väljaulatuv nael ei tohi olla pikem kui 9 mm, v.a kõrgushüppes ja odaviskes, kus piiriks on 12 mm. Mittesünteetilisel pinnasel ei tohi naelte pikkus ületada 25 mm.

 

Jooksudes toimub ametlik [[aja võtmine]] nii [[käsitsi|käsiajavõtt]] kui ka [[elektriliselt|elektriline ajavõtt]]. Elektriline ajavõtt käivitub automaatselt starteri püstolist või muust stardiseadmest. [[Finiš]]isse jõudmine registreeritakse [[finišijoon]]ele paigutatud [[Videokaamera|kaameraga]], mis on ühendatud [[arvuti]]ga. Täisautomaatset elektrilist ajavõttu kasutatakse [[kaasaegsed olümpiamängud|olümpiamängud]]el ja [[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlustel]]. Kõikidel distantsidel 100 kuni 10 000 m jooksuni võetakse aeg 0,01 sekundi täpsusega. Käsitsi võetud ajad ümardatakse suurema kümnendiksekundini (näiteks aeg 10,50 märgitakse kui 10,5, kuid 10,51 märgitakse ajaga 10,6).

 

 

Normaalne jooksurada on 400 m pikk ja koosneb kahest sirgest ja kahest kaarest. Kõigil distantsidel kuni 400 meetrini on igal sportlasel võistlustel oma rada, mis on 1,22–1,25 m lai ja märgistatud 5 cm laiuse eraldusjoonega. Jooksu suund on staadionil vastupäeva.

 

== Teatejooksud ==

 

4x100 m teatejooks joostakse algusest lõpuni omal rajal, 4×200 ja 4×400 m esimene ring joostakse omal rajal. 4×400 m teine jooksja ja 4×200 m kolmas jooksja peab jooksma omal rajal kuni tagasirge alguseni.