Redaktsioon: 17. mai 2020, kell 18:20 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 357 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus: ümberlülitus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 17. mai 2020, kell 18:21 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 357 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus: ümberlülitus Uuem muudatus →
9. rida: \|osaline1= [[Pilt:Flag of Germany 1933.svg\|27px]] [[Kolmas Riik]] \|osaline2= {{Riigi ikoon\|NSVL}} [[Nõukogude Liit]] \|väejuht1= [[Pilt:Balkenkreuz.svg\|23px]] [[oberst]]'' [[Paul Gallas]]<br>[[File:Estonian Division.jpg\|23px]] [[Relva-SS]]-i ''[[~~sturmbannführer~~Sturmbannführer]]'' [[Harald Riipalu]] (I/45)<br> \|väejuht2= {{Riigi ikoon\|NSVL}} alampolkovnik Nikolai Panin (533. laskurpolk)<br>{{Riigi ikoon\|NSVL}} major Konstantin Šestak (374. laskurpolk) \|jõud1=[[File:Estonian Division.jpg\|23px]] [[20. Eesti SS-vabatahtlike diviis]]i:<br> [[45. Relva-SS Grenaderirügement\|45. rügemendi]] [[45. Relva-SS Grenaderirügement#I pataljon\|I pataljon]]<br>[[Pilt:Balkenkreuz.svg\|23px]] Ida-Preisi [[11. jalaväediviis]]i:<br> 44. grenaderirügemendi pataljon<br>[[Pilt:Balkenkreuz.svg\|23px]] [[Väegrupi Nord tagalapiirkond\|Väegrupi Nord tagalapiirkonna]] [[207. julgestusdiviis]]i:<br> 94. julgestusrügement <br>[[33. Eesti Politseipataljon]] <br>[[42. Eesti Politsei Pioneeripataljon]] <br>[[Omakaitse#Eesti kaitselahingud 1944. aastal\|Omakaitse]] [[Võru Omakaitse pataljon\|Võru Maleva Lahingpataljon]]<br>[[Kuuste vald\|Kuuste valla]] Omakaitse 42. rida: [[12. veebruar]]i hilisõhtul avas Punaarmee suurtükivägi kaitsjate pihta tule, mis oli aga ebatäpne ega põhjustanud kaitsel olevates üksustes kaotusi. ===Mehikoorma === 13. veebruari öösel kella 2 paiku alustas Punaarmee 128. laskurdiviisi 533. laskur[[Polk\|pol]]gu 1. [[pataljon]] Mehikoormast ~~põhja pool~~põhjapool asuva [[Jõepera (Meeksi)\|Jõepera]] ruumis [[sillapea]]le jalaväe pealetungi ilma suurtükitule ettevalmistuseta. Punavägi lootis hõredatest katteüksustest lihtsalt läbi marssida, aimamata uute väeüksuste toomist rindejoonele, ning ründas tihedates ahelikes, praktiliselt rivikorras. Kaitsjad lasksid vaenlase eesmised ahelikud mõnekümne meetri kaugusele ja avasid seejärel tule kuulipildujatest ja ka kergetest [[õhutõrjekahur]]itest. Rünnak löödi tagasi. Järgnes veel kolm rünnakut, mis samuti tõrjuti. Hommikuks olid rünnakud lõppenud. Punaarmee kaotas surnutena 700–800 meest. Need rünnakud osutusid aga [[pettemanööver\|pettemanööv]]riks. ===Meerapalu === [[Pilt:Lammijarv location.png\|thumb\|Lämmijärve paiknemine kaardil (punase joonega)]] [[14. veebruar]]i hommikul sai [[45. Relva-SS Grenaderirügement\|45. rügemendi]] [[45. Relva-SS Grenaderirügement#I pataljon\|I pataljon]]i ülem [[Harald Riipalu]] teate, et öösel oli Punaarmee vallutanud 128. laskurdiviisi 374. laskurpolgu jõududega, kaitselõigust ~~põhja pool~~põhjapool hoopis [[Pedaspää]], moodustades [[Lämmijärv]]e läänekaldale [[sillapea]]. Seal asunud Saksa [[õhutõrjepatarei]] meeskond oli põgenenud, jättes oma 8 [[õhutõrjekahur]]it positsioonidele maha. Õhutõrjemehed olid end siiski kogunud ning koondanud ja jäänud gruppidena metsasihtidele valvesse. Ehkki läbimurde tõkestas appiruttanud [[Võru Omakaitse]] II pataljon, oli olukord ohtlik. 374. laskurpolgule järgnevad Punaarmee üksused hajutati ja hävitati pikeerivate pommitajate [[Ju 87]] "Stukadega". Samal hommikul saabusid kohale ''[[oberst]]'' [[Paul Gallas]], kelle vastutusalla kuulus Meerpalu ümbrus ja Narva ja Peipsi kaitse komandant [[207. julgestusdiviis]]i ülem [[kindralmajor]] [[Erich Hoffmann]], kes andis taandumiskäsu, ootamaks vasturünnaku organiseerimiseks vajalike lisajõudude saabumist. ''Sturmbannführer'' H. Riipalu oli aga teistsugusel arvamusel. Ta tegi ettepaneku, et antud olukorras oleks õigem hoopis kohene vasturünnak. Riipalut toetas Gallase [[adjutant]] [[leitnant]] parun [[Engelhardt]], Eestist pärit [[Baltisakslased\|~~baltisakslane~~baltisaksla]]ne, kes oli oma hariduse saanud eesti sõjakoolis ja mõistis ohvitserina H. Riipalu kavatsusi. Hoffmann jäi sellega lõpuks nõusse ja määras Riipalu [[Jõepera (Meeksi)\|Jõepera]] ja [[Emajõgi\|Emajõe]] suudme vahelisel alal asuvatest üksustest moodustatud võitlusgrupi ülemaks. Harald Riipalu alustaski kohe ettevalmistusi vasturünnaku organiseerimiseks. Terve päev kulus vaenlase läände suunatud läbimurrete riivistamiseks ja olukorra kontrolli alla saamiseks. Selleks saatis Harald Riipalu Meerapalusse [[tank]]i- ja õhutõrjeallüksustega tugevdatud 4. kompanii. Tehti ka [[maastikuluure]]t, korrastati Meerapalust taganenud üksusi ja täiendati Kuuste Omakaitse allüksuste relvastust. Öösel anti suurtükiväerelvadest pidevalt [[tõkketuli\|~~tõkketuld~~tõkketul]]d, et raskendada vaenlasel varustuse ja isikkoosseisu juurdevedu. Õnnestus saada pihta mitmele laskemoonareele. Kõigest hoolimata õnnestus punaarmeelastel öösel Meerapalusse hulgaliselt täiendust juurde tuua. [[15. veebruar]]i varahommikul alustasid punaarmeelased veidi enne kavandatud vasturünnaku algust Meerapalust läänes uut pealetungi. Kaitsjate paigutus osutus aga soodsaks. Kerged õhutõrjekahurid hävitasid pealetungivad vaenlase ründajad ilma, et vasturünnakuks valmistunud jõud oleksid pidanud lahingusse sekkuma. Samal ajal saadi Võru Omakaitsepataljonist teade, et [[Jõepera (Meeksi)\|Jõeperas]] oli maabunud Punaarmee [[pataljon]]isuurune üksus. See tähendas, et lahingut tuli nüüd jätkata kahes erinevas kohas. H. Riipalu saatis oma pataljoni 1. kompanii kiirmarsil [[Jõepera (Räpina)\|~~Jõeperra~~Jõepera]]sse, kus see asus kella 8 paiku vaenlase üksuste vastu lahingusse, suunaga lõunasse. Eesti Diviisi õhukaitsemeestel oli õnnestunud Jõeperas vaenlast Lämmijärve kaldal kinni hoida ning peatselt alustas Jõeperast lõunas vasturünnakut ka äsja sinna saabunud Ida-Preisi [[11. jalaväediviis]]i 44. jalaväerügemendi pataljon. Veidi pärast kella 13 oli olukord Jõeperas lahendatud, sillapeal olnud vene üksus oli purustatud. Vaenlane küll üritas üle jää uuesti suurte jõududega rünnata, tulles tihedate ahelikega üle jää. Nende taga veeti laskemoona hobusaanidel ja mõned kergesuurtükid. Õhutõrjemehed märkasid ründavaid ahelikke, avasid nende pihta tule ning surusid ründajad maha lamama. Enne rünnaku algust saabusid kohale saksa sööstpommitajad [[Stuka]]d, mille pardarelvadest tehti paljal jääl olevad Punaarmee üksused kahjutuks. 61. rida: Samal ajal oli juba alustatud ka esimest vastupealetungi Meerapalu suunas. Kiire rünnakuga vallutati esmalt Saksa talust põhjas asuv mets, kuhu Punaarmee oli hakanud uueks rünnakuks jõude koondama. Rünnak oli ootamatu ja kiire, tekitades vaenlases täieliku segaduse, nii et mitu üksust andis end täies koosseisus vangi. Saagiks saadi ka 4 jalaväe saatekahurit, 12 keskmist [[tankitõrjekahur]]it, 24 [[Maksim-kuulipilduja]]t ja muud varustust. Mets puhastati vaenlasest ja järgmiseks rünnakuks Meerapalule valmistuvad üksused asusid uutele lähtepositsioonidele. Meerapalu-poolsel metsaserval kohati tugevamat vastupanu. Jõeperast saabus nüüd tagasi 1. kompanii ja 44. jalaväerügemendi pataljon. Olukord oli soodne otsustavaks rünnakuks. Preislaste 44. rügemendi pataljon, mida tugevdati kokku kogutud sakslaste grupiga, pidi vallutama Pedaspää, ülejäänud üksused aga Meerapalu. Rünnaku ettevalmistamiseks oli ''sturmbannführer'' Riipalu tellinud diviisiülemalt Meerapalule lennukite tulelöögi. Kell 12:55 ründaski 21 lennukit vaenlase positsioone. Kell 13:25 toetasid lennukid (pikeerivad pommitajad [[Ju 87]] "Stuka") pealetungivaid üksusi teise pommilöögiga. 72. rida: ==Hinnang== Meerapalu lahinguga nurjati Vene vägede kava tungida käigult üle Peipsi järve ja luua sillapea läänekaldal. Edu korral oleks vaenlasel avanenud võimalus end sillapeal kindlustada ja tuua juurde lisavägesid, mis oleks kaalukausi juba tugevasti nende kasuks kallutanud ja ohustanud ka Tartut. ~~Sel~~Sellisel juhul oleks vaenlasega toimetulek eeldanud ka palju suuremate üksuste koondamist ja kasutamist. Major Harald Riipalu korraldatud kohese ja kiire vasturünnakuga õnnestus vastane aga Meerapalus ja Pedaspääl enne purustada ja kaotatud maa-ala kohe tagasi saada. ==Kasutatud kirjandus== * [[Mart Laar]]. "Sinimäed 1944: II maailmasõja lahingud Kirde-Eestis". Tallinn: Varrak, 2006 ISBN 9985-3-1117-5▼ ==Viited== {{reflist}} ~~==Kirjandus==~~ ▲* [[Mart Laar]]. "Sinimäed 1944: II maailmasõja lahingud Kirde-Eestis". Tallinn: Varrak, 2006 ISBN 9985-3-1117-5 {{Eesti Teises maailmasõjas}}

Meerapalu lahing: erinevus redaktsioonide vahel