[[pilt:AdamSmith.jpg|pisi|Adam Smith (1787) [[pilt:AdamSmithsignature.png|raamita]]]]
'''Adam Smith''' (ristitud [[516. juuni]] ([[vkj]] 5. juuni) [[1723]] [[KircaldyKirkcaldy]] – [[17. juuli]] [[1790]] [[Edinburgh]]) oli [[Šotimaa|šoti]] [[filosoof]], ühiskonna- ja [[majandus]]teadlane. Teda peetakse [[klassikaline majandusteadus|klassikalise majandusteaduse]] rajajaks.
==Elulugu==
Adam Smith sündis väikeses [[sadam]]alinnassadamalinnas saja miili kaugusel [[Edinburgh]]ist. Smithi isa oli Šotimaa [[tolliametnik]] ja ema suurmaaomaniku tütar.
Andeka õpilasena astus Smith juba 14-aastasena [[Glasgow' ülikool]]i ja sai hiljem [[Oxfordi ülikool|Oxfordi]] [[Balliol College]]'ist [[stipendium]]istipendiumi. Smith õppis [[teoloogia]]t ja tahtis saada [[vaimulik]]uks. Tolle aja seadused lubasid küll lugeda kreeka ja ladina klassikuid, kuid keelasid selle aja ühe silmapaistvaima mõtleja [[David Hume]]'i "Inimloomuse teooria". Hoolimata akadeemilisest keelust avaldas Hume'i [[skeptitsism]] Smithile mõju ja ta loobus vaimulikuks valmistumisest. Selle asemel läks ta tagasi Kirkaldysse, kus ta sai kuulsaks [[retoorika]] ja seadusandluse [[lektor]]ina.
[[1748]] kutsuti Smith tagasi [[Glasgow]]' ülikooli [[loogika]]t õpetama. Aastal 1749 täitis ta samas ülikoolis [[moraalifilosoofia]] [[õppetool]]iõppetooli. Kiiresti sai ta tuntuks osava kõneleja ja [[radikaal (poliitika)|radikaal]]ina; viimane fakt tundub küll vastuolus olevana tänapäeva arusaamadega Smithist kui [[konservatiiv]]ist.
Smith suri [[1790]], tegeldes 15 aastat enne oma surma valitsuses majandusküsimustega.
