123 375
muudatust
Erinevus lehekülje "Pietrykaŭ" redaktsioonide vahel
P
saksa väed > Saksa väed
P (saksa väed > Saksa väed) |
|||
|
}}
[[Pilt:Петрыкаў. (01).jpg|pisi|left]]
'''Pietrykaŭ''' ([[valgevene-eesti transkriptsioon|transkribeerituna]] '''Petrõkav''', venepäraselt ''Petrikov'', [[poola keel]]es ''Petryków'', varem ka ''Petrykowicze'' või ''Petrykowo'',<ref>[http://dir.icm.edu.pl/pl/Slownik_geograficzny/Tom_VIII/28 Petryków] Słownik geograficzny Królestwa Polskiego. Kd. VIII: Perepiatycha – Pożajście. Warszawa, 1887.</ref> [[leedu keel]]es ''Petrykavas'' või ''Petrikovas'')
Haridust annavad kaks [[keskkooli]] ja [[gümnaasium]], internaatkool, muusikakool ja spordikool. Linnas on [[kultuurimaja]] ja kolm [[raamatukogu]]. Seal antakse välja rajoonilehte «Петрыкаўскія навіны». Linnas on toiduainetetööstus ja laevatehas, seal valmistatakse keramsiitliiva ja remonditakse jõelaevasid.
==Ajalugu==
Vastavalt legendile asutas linna [[X sajand]]il [[jatvingid]]e vürst Petryk.
Asulat on kirjalikes allikates esmakordselt mainitud [[XV sajand]]il, mil see kuulus [[Olelkowicz]]itele.<ref>Mironowicz A.: Biskupstwo turowsko-pińskie w XI-XVI wieku. Trans Humana, 2011, lk. 258. ISBN 978-83-61209-55-3.</ref> Algselt kuulus see halduslikult Słucki vürstiriigi koosseisu, seoses haldusreformiga aga [[Minski vojevoodkond]]a ja [[Mazyri maakond]]a.<ref> ВКЛ. Энцыкл. Т. 2. — Менск, 2005. С. 428.</ref> Aastal 1523 sai Pietrykaŭ [[alev]]i õigused. Ka rajasid Olelkowiczid sinna kindluse, mille aga Moskva väed aastal 1535 maha põletasid. Ka aastal 1595 rüüstasid asulat venemeelsed [[kasakad]]. [[XVI sajand]]il kuulus asula mõnda aega [[Bona Sforza]]le. Aastal 1600 läks see aga [[Chodkiewicz]]ite
Asula hakkas intensiivsemalt kasvama [[XVIII sajand]]il, mil sinna rajati suur nahatööstus. Hilisemate omanike kohta on teada, et aastal 1693 hakkas Pietrykaŭ kuuluma [[Pac]]idele. Aastal 1776 kuulus Pietrykaŭ taas Chodkiewiczitele, kes saavutasid alevile õiguse pidada kaks korda aastas [[laat]]a.
Seoses [[Poola teine jagamine|Poola jagamisega]] läks Pietrykaŭ aastal [[1763]] Venemaa koosseisu, kus hakkas kuuluma [[Mozõri maakond]]a.<ref>Вялiкi гicтарычны атлас Беларусi Kd.2, Mińsk 2013, lk. 111.</ref> Kuigi asula jäi edasi aleviks, kaotasid sealsed elanikud alevielaniku staatuse, millenad said tagasi alles aastal [[1848]]. Aastal 1877 avati alevis trükikoda. Aastal 1897 oli seal kaks õigeusu kirikut üks katoliku kirik ja kolm [[juudid|juutide]] palvemaja, lisaks tegutses seal kolm kõrtsi ja viinapood. Prõpjatsil oli jõesadam, ka käis üle jõe parv.
Esimese maailmasõja ajal hõivasid linna aastal 1818
Aastal 1919 arvati linn [[Valgeve NSV]] koosseisu.<ref name="KaScy" /> 1924 sai Pietrykaŭ [[Valgevene NSV]]-s rajoonikeskuseks, järgmisel aastal sai asula aga linnaõigused. Teise maailmasõja ajal hukkasid
==Elanikkond==
<td>
* 8500 (1970)
*
*
*
*
*
*
</table>
<gallery>
==Viited==
{{viited|allikad=
<ref name="jM1Sd">[http://www.belstat.gov.by/ofitsialnaya-statistika/publications/izdania/public_bulletin/index_4944/ Численность населения на 1 января 2016 г. и среднегодовая численность населения за 2015 год по Республике Беларусь в разрезе областей, районов, городов и поселков городского типа]</ref>
| |||