Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
9. rida:
1939. aasta suvel toimusid [[Inglise-Prantsuse-Vene läbirääkimised]], talitsemaks Saksamaad. Balti riigid kahtlustasid, et nende seljataga tehakse mõjusfääride või nö garanteerimise otsuseid Nõukogude Liidu kasuks ja tundsid end ebamugavalt. Läbirääkimised lõppesid aga tulemusteta. Hiljem selgus, et Nõukogude Liit oli samaaegselt alustanud salaja läbirääkimisi ka Saksamaaga.
14. - 17. augustil toimusid kogu Soome lahe ulatuses suuremahulised Balti laevastiku manöövrid, kus harjutati tegevust peamiselt Saksa sõjalaevade vastu, kes saabuksid toetama Eesti kaitsmist Punaarmee maismaarünnaku korral.
[[23. august]]il 1939. kirjutasid [[Kolmas Riik|Saksamaa]] [[välisminister]] [[Joachim von Ribbentrop]] ja [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] [[Rahvakomissaride Nõukogu]] esimees [[Vjatšeslav Molotov]] [[Moskva]]s üllatuslikukt alla [[mittekallaletungileping]]ule, mille salajases lisaprotokollis jagati omavahel [[Ida-Euroopa]]: Berliin sai [[Poola]] lääneosa ja [[Leedu]] (viimane läks hilisema täienduslepinguga siiski Nõukogude Liidule), Moskvale jäid [[Soome]], [[Eesti]], [[Läti]], Ida-Poola ja [[Bessaraabia]]. Loetud päevadega jõudis info salaprotokollist tegelikult ka Eesti ametkondadeni, kuid seda ei avalikustatud.
| |||