Squash: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=november|aasta=2009}}
[[Pilt:Squash court.JPG|pisi|Seinatennise väljak]]
±'''Seinatennis''' ehk '''''squash''''' [sku`ošš] (inglise keeles ka ''squash rackets'') on [[Suurbritannia]]s tekkinud [[tennis]]ega sarnanev [[pallimäng]].
 
Seinatennises võib palli liikumiskiirus kohati olla ligi 200 km/h. Kuigi pall kaotab pärast seinapuudet kiiruse, on mängijad vaid mõne meetri kaugusel seinast ja peavad kiiresti reageerima. Eduka mängu aluseks on õige reketi käsitsemine, mis võimaldab hetkega olla valmis nii eest- kui ka tagantkäelöökideks. Squash kuulub ühe osana ka [[reketlon]]i koosseisu, kus samas mitmevõistluse matšis võisteldakse lisaks veel [[tennis]]es, [[lauatennis]]es ja [[sulgpall]]is.
24. rida:
===Eestis===
 
Seinatenniseelu Eestis sai alguse 7. augustil 1993, kui Tallinnas Harjuoru võimlas avati Eesti esimene seinatenniseklubi. Kuna neljale väljakule tuli lisa alles mitmeid aastaid hiljem on kõik Eesti seinatennise tänase päevatänapäeva tipptegijad oma esimesed seinatennisesammud astunud Harjuorus. 1994. aasta kevadel toimusid esimesed Eesti meistrivõistlused.
 
Ajaloolise esimese tiitlivõidu võttis Rauno Tiesel. Kolmandal tegevusaatal tehti algust Tallinna karikavõistlustega, millest hiljem kasvasid välja Eesti karikavõistlused. Esimene karikavõitja oli aastatel 1995–1996 Marko Kristjanson. 1997. aastal pandi alus Eesti Squashi Liidule, millest hiljem sai Eesti Squashiföderatsioon.
30. rida:
4. aprillil 1998 võeti ESqL vastu Euroopa Seinatennise Liitu, samal aastal sai Eesti Squashi Liidust Eesti Spordi Keskliidu liige, hiljem ka Eesti Olümpiakomitee liige.
 
Tulemuste poolest valitses aastatel 1996–2000 suveräänselt Philip Verzun, võiteskes tuli 5 aastat järjest Eesti meistrivõistlusedmeistriks. Verzuni valitsemisajale tegi 2001. aastal lõpu Paavo Piik, kuid 2002. ja 2003. aastal võidutses taas Verzun. Rahvusvahelisel suurel areenil pole läbimurdeni siiski jõutud, vähesed võidud on tulnud juunioride tasandil. 2002. sügisel sai Eesti võistkond Slovakkias Developing Nations Cupil (millest hiljem kasvas välja European Nations Challenge Cup) Slovakkia ja Horvaatia järel kolmanda koha. 2006. aastal üllatas Eesti naiskond Poolas peetud ENCC-l ja võitis esikoha. Aasta hiljem kordas Lätis peetud võistlustel sama saavutust aga meeskond.
 
Eesti seinatennisemaastik pole enam Tallinna-keskne, seinatennist saab mängida ka Pärnus, Kuressaares, Tartus, Narvas, Võrus, Tabasalus ja Tääksis. Ala harrastajaid on üle 1000, võistlustest võtab igal aastal regulaarselt osa 75–100 mängijat. 40 parimat moodustavad A-liiga, kõikidele teistele seinatennisehuvilistele on antud võimalus kaasa lüüa B-liigas. Tähtsaimaks jõuprooviks on mais korraldatavad Eesti meistrivõistlused, lisaks toimuvad 6-etapilised Eesti karikavõistlused meeste-, naiste- ja seeniorideklassisseenioride klassis. Noored seinatennise mängijad saavad võistluskogemusi 6-etapilisel Dunlop Cupil. Mitmed mängijad esinevad ka Soome liigas (Helsinki East Squashi klubis ja Sq-88 klubis).
 
==Varustus==
40. rida:
===Pall===
 
Seinatennise palle valmistatakse kummist. Palli diameeter on 40 mm (+/-± 0,5 mm) ja kaal 24 g (+/-± 1 g). Soovitatav on mängida oma tasemele vastava palliga. Enne mängu alustamist on kindlasti vaja pall soojaks mängida. Võistluspalli on kõige raskem soojaks saada, see nõuab kiiret mängu ja tugevaid lööke. Seetõttu ei ole soovitatav algajatel selle palliga mängida, sest külma palliga ei saa õiget mängurõõmu kätte. Näitena Dunlopi pallid:
 
* Max – sinist värvi ja teistest pallidest pisut suurem. Algajate pall. Põrkab kergemini kui teised pallid. (Karakalil punase täpiga.)
* Progress – täppideta must pall. Harrastajatele. (Karakalil valge täpiga)
54. rida ⟶ 55. rida:
 
==Edukamad mängijad==
Alates 1933. aastast, kui toimusid esimesed meeste Briti lahtised meistrivõistlused seinatennises (tol ajal samastativõrdsustati antudsee võistlustvõistlus maailmameistrivõistlustega), kuni tänasenisiiani on maailma seinatennise edetabelites domineerinud mängijad Suurbritanniast ja tolle kunagistest asumaadest (Austraalia, Uus-Meremaa, India, Pakistan, Egiptus).
 
Nende riikide edukus on kergesti seletatav, kuna arvatakse, et just briti sõdurid olid esimesed, kelle kaudu seinatennis tollastes asumaades levima hakkas. Mängu populaarsuse tõustes ehitati nendes riikides juurde üha uusi väljakuid, mis võimaldas laiadel massidel seinatennist mängida ning ei läinud kaua kuni sealt esimesed tipud tõusid.
 
Esimesed Briti lahtised meistrivõistlused võitiski egiptlane F.D D. Amr Bey ja tal õnnestus seda saavutust korrata veel neljal korral. Aastatel 1947–1950 oli taas edukas egiptlane, seekord M. A. Karim, võites Briti lahtised meistrivõistlused neljal järjestikusel aastal.
 
1951–1963 ja 1982–1994 hoidis Briti lahtiste meistrivõistluste esimest kohta enda käes Khanide dünastia Pakistanist. Hashim (1951–1958) (esimene võit 35-aastaselt), Roshan (1957), Azam (1959–1962), Mohibullah (1963), Jahangir (1982–1992) ja Jansher Khan (1993–1994).
 
Jahangir Khan, kes hetkel on 2020. aasta seisuga Maailma Seinatennise Liidu asepresident, domineeris maailma seinatennises 14 aastat, võites lisaks 10-le Briti lahtiste meistritiitlile, 8 korda maailmameistrivõistlused ja oli rahvusvahelistel võistlustel võitmatu 5 ja pool aastat.
 
1964. aastal katkestas Khanide dünastia võidud Briti lahtistel meistrivõistlustel iirlane Jonah Barrington, kestuli võitisSuurbritannia tiitlimeistriks kokku kuus korda. Pärast teda osutus edukaimaks mängijaks austraallane Geoff Hunt, kes võitistuli aastatel 1969–1981 Suurbritannia meistriks kaheksa tiitlitkorda.
 
Naiste Briti lahtised meistrivõistlused seinatennises toimusid esimest korda juba 1922. aastal ja esimeseesimeseks võidumeistriks saavutastuli J. I. Cave. Kuni 1960. aastani kuulus tiitel vaid Inglismaa mängijatele. Janet Morgan (hiljem Shardlow) võitis selle aastatel 1950–1958 kümnel korral.
 
Pärast Janet Morganit võitis meistrivõistlused läbi aegade kuulsaim naismängija austraallane Heather McKay, kes püsis meistrivõistluste tipus 1966–1977 ja oli kogu oma karjääri jooksul võitmatu (rahvusvahelistel võistlustel koguni 19 aastat!).