Arutelu:Multimeedium: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Parandus |
Märt Põder (arutelu | kaastöö) Keelenõu vastus |
||
96. rida:
:Keelenõu vastus:
<pre>
Eesti oskuskeelekorralduses on püütud hoida joont, mille järgi ei oleks otstarbekas tõlkida inglise media’t eesti keeles alati automaatselt meediaks, vaid olenevalt sisust 1) kandjateks (nt andmekandja), 2) meediumideks (informaatikas teabe edastuse vahendi tüüp üldises tähenduses, nagu tekst, pilt, heli, liikuv kujutis), 3) meediaks ehk massiteabevahenditeks. Nagu näha, on ideaaliks peetud inglise sõna laenamist ühes konkreetses tähenduses (milleks on massiteabevahendid, ja kui tahta lihtsamalt öelda, siis ajakirjandus), mitte kõigis tema tähendustes. Mis puudutab multimeediumi või multimeediat, siis näiteks andmekaitse ja infoturbe leksikon ütleb, et inglise „multimedia“, eesti „multimeedium“ on multimeediumiliste mõistete, rakenduste ja meetodite valdkond, multimeediumiline on aga mitme meediumi kombinatsiooni kasutav, meediumideks on heli, tekst, graafika vm. ÕS järgiks (oma järgmises trükis) tõenäoliselt informaatika oskuskeeles soovitatut ja esitaks multimeediumi sõna (mida peale andmekaitse ja infoturbe leksikoni soovitab ka Vello Hansoni ja Arvi Tavasti arvutikasutaja sõnastik, vt https://www.keeleveeb.ee/dict/speciality/aks/dict.cgi?word=multimedia&lang=en). Võtaksin oma praeguse arusaamise asjast kokku nii: meedia on lihtsamalt öeldes ajakirjandus; massimeedia sõna on topeldus, sest meedia sisaldab juba massi sõna, st ta on massiteabevahendid; meediad on tarbetu vorm, sest sõna on juba mitmusliku sisuga; tekst, pilt ja heli on meediumid, nende koos kasutamine on multimeedium. Probleem on muidugi selles, et inglise medium’i mitmus on media, mis takistab meil v-o nägemast selle vormi taga sõna, mida eesti keeles sobiks mõnikord tõlkida meediumiks.
Lugupidamisega
Maire Raadik
</pre>
<!--Keelenõu vastus peaks tulema siia enne seda kommentaari.-->
| |||