Kakulised: erinevus redaktsioonide vahel

Toituvad põhiliselt väikestest [[Imetajad|imetajatest]], [[Närilised|närilistest]] ja teistest lindudest. Mõned liigid on kohastunud ka [[Kalad|kalu]] küttima. Kakulised on väga laialt levinud, neid leiab üle kogu maailma välja arvatud [[Antarktika]]s ja osadelmõnel saartelsaarel.

Kakulistel on suured, ettesuunatud silmad ja kuulmekäigu avad, kullilistele sarnased nokad, lame nägu ja silmatorkavad näokettad. Näokettaid kasutavad kakulised helivõngete tundlikumaks suunamiseks nende ebasümmeetrilise ehitusega trummlikiledesse. Kakuliste ettesuunatud silmade stereoskoopiline nägemine annab neile madallennu küttimiseks vajaliku parema kauguse tajutavusetajumise. Kuna kakulised on [[Kaugelenägevus|kaugnägijad]], ei suuda nad mõne sentimeetri läheduses olevaid esemeid ja saakloomi selgelt näha. Püütud saaklooma tunnetavad kakulised niitsulgede abil; need asuvad juukseniitide moodi noka ja jalgade peal, käitudes retseptoritena.

Arvatakse, et isased on väiksemad, sest siis on neil suurem tõenäosus toitu küttida. Rohkem toitu pesitsus perioodilpesitsusperioodil annab samuti suurema eelise, sest isas lindisaslind peab lisaks endale ka emase linnu ära toitma.<ref>{{Raamatuviide|autor=Arne Lundberg|pealkiri=Ornis Scandinavica (Scandinavian Journal of Ornithology)|aasta=Mai, 1986|koht=|kirjastus=Nordic Society Oikos|lehekülg=133–140|köide=2|trükk=Seitsmeteistkümnes|keel=Inglise keel|artikkel="Adaptive advantages of reversed sexual size dimorphism in European owls"}}</ref><ref>{{Raamatuviide|autor=Krüger, Oliver|pealkiri="The evolution of reversed sexual size dimorphism in hawks, falcons and owls: a comparative study"|aasta=September 2005|koht=Evolutionary Ecology. 19 (5) doi:10.1007/s10682-005-0293-9|kirjastus=|lehekülg=467–486}}</ref><ref>{{Raamatuviide|autor=Mueller, H.C.|pealkiri="The evolution of reversed sexual dimorphism in owls: an empirical analysis of possible selective factors"|aasta=1986|koht=The Wilson Bulletin. 19 (5) doi:10.1007/s10682-005-0293-9|kirjastus=|lehekülg=467}}</ref>

Kakulised on öise eluviisiga kiskjad, seemis tähendab, et nad otsivad toitu öösel. Nende põhiliseks söögiks on väikesed [[imetajad]], näiteks [[Jänes|jänesed]] ja [[närilised]], samuti teised linnud. Kuna kakulised on üle maailma levinud, on nende jahtimise kohastumised erinevad, sest igas paigas ei saa sarnaselt küttida.

Suurem osa kakulisi on väga vaiksed ning aeglased lendajad, see tuleb suureks kasuks saagi püüdmisel. On uuritud, kuidas neil see õnnestub ja avastatud, et nende suled erinevad teiste lindude omadest. Need on pehmemad kui teistel ja samuti ei ole [[Veekindlus|veekindlad]]. Kakulised ei erita mingid rasu, et sulgi muuta veekindlaks.<ref>{{Raamatuviide|autor=Willott J.F.|pealkiri=Handbook of Mouse Auditory Research|aasta=(2001)|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> Selline kohastumine on kasulik küttimisel aga ilmastikule on nad haavatavad. <ref>{{Raamatuviide|autor=Neuhaus W.; Bretting H. & Schweizer B.|pealkiri="Morphologische und funktionelle Untersuchungen über den, lautlosen" Flug der Eulen (strix aluco) im Vergleich zum Flug der Enten (Anas platyrhynchos)"|aasta=1973|koht=|kirjastus=|lehekülg=495–512.}}</ref><ref>{{Raamatuviide|autor=Bachmann T.; Klän S.; Baughmgartner W.; Klaas M.; Schröder W. & Wagner H. ).. Frontiers in Zoology. 4: 23. doi:10.1186/1742-9994-4-23. PMC 2211483 . PMID 18031576.|pealkiri="Morphometric characterisation of wing feathers of the barn owl Tyto alba pratincola and the pigeon Columba livia"|aasta=2007|koht=Frontiers in Zoology. doi:10.1186/1742-9994-4-23|kirjastus=|lehekülg=23}}</ref>

Kakulised kuuluvad öise eluviisiga lindude hulka ja on tuntud (võrreldes nende koljudega) ebaproportsionaalselt suurte silmade poolest võrreldes nende koljudega, mis on evolutsiooni jooksul võtnud jäiga toruja kuju. Selliseid silmi pole võimalik kakulistel liigutada, selle asemel keeravad nad ümbruse jälgimiseks oma pead ja kaela kuni 270°, liigutamata oma torsot, võimaldades neil küttimise ajal võimalikult vähe müra tekitada. Kakuliste binokulaarse vaatevälja annabannavad neile ettepoole suunatud silmad, kuid nad on ka [[Kaugelenägevus|kaugnägijad]]; kakulised ei suuda selgelt näha mõne sentimeetri kaugusel olevaid objekte. Kuigi nende öisele nägemisele aitavad kaasa suured valgust koguvad silmad ning pupillid ja/või ülitundlikud nägemisrakud, siis selle omaduse tegelikud põhjused on ajufunktsioonid, mis keskenduvad ruumiandmete eraldamisele võrkkesta kujutiselt öise heledusvahemikusekundaarsed kaudunärvifunktsioonid, mis suudavadmuudavad töötadavõrkkestale ainulttekkinud tänukujutised suurteleöökullide võrkkestajaoks kujutisteleheledamaks.

Kakulisi abistababistavad küttimisel ka spetsialiseerunud kuulmisfunktsioonid ja ebasümmeetrilised kõrvad,; millest viimasedkõrvad võivad olla nii sisemised kui ka välimised. Ebasümmeetriline kõrvakõrvade paigutus lubab kakulistel saaklooma asukohta täpsemalt kindlaks teha.

Kõrvade paigutus eri kohtades (mõlemal pool vastakuti) kolju peal võimaldab kakulisel määrata heliallika suuna. minuti erinevusega ajas,Kui milhuvipakkuvad helilained läbivadjõuavad mõlemat vasakutvasakusse ja parematparemasse kõrva, misjärelsiis keerab ta oma pead kuni heli jõuab üheaegselt mõlemasse kõrva, suunaga otse heliallika poole. Kõrvaavade taga on spetsiaalsed tihedalt pakitud suled, mis moodustavad ettesuunatud nõgusa suleseina, mis suunab heli otse kõrva. Näokettad aitavad samuti heli kõrva suunata, midaneid saavad kakulised vajadusel sättida heli paremaks suunamiseks kõrva. ningTerav allapoole suunatud, terava kolmnurgelise kujugakaardus nokk peegeldab heli võimalikult vähe näost eemale.