Kakulised: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
P →‎Anatoomia: võimelised keerata > võimelised keerama
17. rida:
Kakulistel on suured, ettesuunatud silmad ja kuulmekäigu avad, kullilistele sarnased nokad, lame nägu ja silmatorkavad näokettad. Näokettaid kasutavad kakulised helivõngete tundlikumaks suunamiseks nende ebasümmeetrilise ehitusega trummlikiledesse. Kakuliste ettesuunatud silmade stereoskoopiline nägemine annab neile madallennu küttimiseks vajaliku parema kauguse tajutavuse. Kuna kakulised on [[Kaugelenägevus|kaugnägijad]], ei suuda nad mõne sentimeetri läheduses olevaid esemeid ja saakloomi selgelt näha. Püütud saaklooma tunnetavad kakulised niitsulgede abil; need asuvad juukseniitide moodi noka ja jalgade peal, käitudes retseptoritena.
 
Kakulised on võimelised oma pead ja kaela keeratakeerama kuni 270°. Nende kaela muudab paindlikuks 14 [[Kaelalülid|kaelalüli]] (inimestel 7).
 
=== Soode vahelised erinevused ===
35. rida:
=== Kuulmine ===
Kakulisi abistab küttimisel ka spetsialiseerunud kuulmisfunktsioonid ja ebasümmeetrilised kõrvad, millest viimased võivad olla nii sisemised kui ka välimised. Ebasümmeetriline kõrva paigutus lubab kakulistel saaklooma asukohta täpsemalt kindlaks teha. Kõrvade paigutus eri kohtades (mõlemal pool vastakuti) kolju peal võimaldab kakulisel määrata heliallika suuna minuti erinevusega ajas, mil helilained läbivad mõlemat vasakut ja paremat kõrva, misjärel keerab ta oma pead kuni heli jõuab üheaegselt mõlemasse kõrva, suunaga otse heliallika poole. Kõrvaavade taga on spetsiaalsed tihedalt pakitud suled, mis moodustavad ettesuunatud nõgusa suleseina, mis suunab heli otse kõrva. Näokettad aitavad samuti heli kõrva suunata, mida saavad kakulised vajadusel sättida heli paremaks suunamiseks kõrva ning allapoole suunatud, terava kolmnurgelise kujuga nokk peegeldab heli võimalikult vähe näost eemale.
 
==Eesti liigid==
Eestis elab kokku 12 liiki kakulisi.