Jüri Vilms: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
14. rida:
Sama aasta sügisel astus ta [[Tartu Ülikool]]i õigusteaduskonda, mille lõpetas 1911. aastal.<ref name="QHEOO" /> 1912–1914 oli ajalehe [[Kilk (ajaleht)|Kilk]] toimetaja<ref name="znJ1p" />.
[[File:Vilms Juri.jpg|pisi|]]
1917. aastal valitakse Maanõukogu liikmeks ja ta saab selle abiesimeheks. Samal aastal valitakse ta tööerakonna nimekirjas Vene asutava kogu liikmeks. 1917 a. aastal oli Jüri Vilms [[Päevaleht (1905)|Päevalehe]] peatoimetajakspeatoimetaja, kust hiljem vaadete erinevuse pärast osa toimetuseliikmetega lahkus, et [[Eesti Tööerakond|Eesti Tööerakonna]] vaimus ilmuv päevaleht [[Vaba Maa]] käima panna<ref name="gdZAA" />.
 
Vilms oli üks Eesti olulisemaid sotsiaaldemokraatliku liikumise tegelasi, tema asutatud oli ka [[Eesti Tööerakond]].
 
Vilms kuulus [[Eestimaa Päästekomitee]]sse, mis valmistas ette Eesti iseseisvuse. Saksa okupatsiooni alguses lahkus Vilms [[Soome]], lootes asuda korraldama Eesti Vabariigi välisdelegatsiooni tööd, ent jäi segastel asjaoludel kaduma. Ta lahkus koos [[Arnold Jürgens]]i, Johannes Peistiku ja Aleksei Rüngaga [[Käsmu]]st 27. aprillil 1918 ja neid nähti viimast korda [[Vaindloo tuletorn]]ist 28. aprillil.<ref name="luAA0" />. Ametliku versiooni järgi langes ta [[Suursaar]]el sakslaste kätte vangi ja hukati Helsingis.
 
==Päevik, mis kirjeldab tõenäoliselt Jüri Vilmsi hukkamist==
40. rida:
Rootslaste sõjaretkest on säilinud ka fotosid, mis asuvad Rootsi Sõjaarhiivis [[Stockholm]]is [[Tampere]] jaama komandandi [[Erik Reichenberg]]i fondis. 27 foto hulgast kahel on jäädvustatud hukatud. Ühel neist on sonimüts. Selline, nagu oli võltsitud hukkamisfotol mehel, keda väideti olevat Vilmsi reisikaaslane [[Arnold Jürgens]]. Teised reisikaaslased [[Johannes Peistik]] ja [[Aleksei Rünk]].
 
==TunnustusedTunnustus==
*[[Vabadusrist]]i III liigi 1. järk, 1920 (postuumselt, tsiviilteenete eest)
 
68. rida:
}}
 
==PersonaaliaKirjandus==
* [[Hannes Walter]], "Jüri Vilms – Eesti iseseisvuse "Grand Young Man"" – [[Looming (ajakiri)|Looming]] [[1988]], nr 10, lk. 1405–1415
* [[Mati Graf]], "Legend ja selle uurija" – [[Keel ja Kirjandus]] [[1993]], nr 5, lk. 304–308