'''Ilmutus''' ususreligioonis kasutuseloleva mõistena tähendab transtsendentse [[Jumal]]a vahetut tahteavaldust nähtavakssaamise, sõna või teo kaudu ja temast lähtunud sõnumit (teavet). Ilmutuse korral jõuab Jumala tahteavaldus või sõnum inimeseni vahendajate ([[prohvet]]ite) kaudu. Ilmutus säilib ja levib suulise pärimusena või kirjalikul kujul, pühakirjana ([[Piibel]], [[Tanah]], [[Koraan]]). Ilmutusega seostub mütoloogiline arusaam pühakirja tekkest. Ilmutus on teistlike usundite lähtealus. Ka loomisakt on üks jumaliku ilmutuse vorme. Ristiusus on ilmutuseks ka isik, [[Jeesus Kristus]], ilmutuse allikaks peetakse [[monoteism]]is Jumalat .
UsuteadusesTeoloogias eristatakse universaalilmutust (soovitus kõigile) ja individuaalilmutust (ehk privaatilmutus, üksikisikule; näiteks [[unenägu]]).
[[Uku Masing]] samastab ilmutuse ja [[avastus]]e protsessid. Keskaja inimene ütles, et sai ilmutuse, teadlane ütleb, et tegi avastuse.
