Vello Helk: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Merleke5 (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
4. rida:
Vello Helk sündis [[Võrumaa]]l talupidaja perekonnas. Õppis [[Tsooru vald|Tsooru valla]] [[Lepistu]] algkoolis, seejärel läks [[Võru gümnaasium]]isse, mille lõpetas [[1943]]. aastal. Ta kavatses minna edasi õppima ülikooli, kuid mobiliseeriti Saksa sõjaväkke ning nii sattus ta [[1945]]. aastaks [[Saksamaa]]le. Sealt õnnestus tal samal aastal jõuda [[Taani]], kus esialgu tegeles põllutööga. [[1947]]. aastal õnnestus Helgil aga astuda [[Århusi ülikool]]i, kus õppis peaainetena [[ajalugu]] ning [[saksa keel]]t. Eriti keskendus ta [[arhiivindus]]ele. Juba [[1952]]. aastal, veel üliõpilasena, õnnestus tal käia [[Vatikan]]i [[arhiiv]]ides tutvumas [[jesuiidid|jesuiitide]] materjaliga. [[1954]]. aastal lõpetas ta ülikooli ajaloo ning [[1955]]. aastal saksa keele alal.
 
Juba [[1956]]. aastal tegikaitses ta doktoritöö [[Norra]] jesuiidist [[Laurentius Nicolai]]st, kes oli üks [[vastureformatsioon]]i peamisi läbiviijaid [[Skandinaavia]] maades. 1955. aastal oli ta tööle asunud Taani Majandusarhiivis [[Århus]]is, [[1958]]. aastal õnnestus tal saada aga Taani Riigiarhiivi palgale. Seal töötas ta kuni pensionile minekuni [[1990]]. aastal,. tõustesTa lihtsastalustas arhiivitöölisestlihtsa osakonnajuhtajaksarhiivitöölisena, sai ([[1970]]. aastaks)aastal osakonnajuhatajaks ning oli aastatel [[1977]]–[[1978]] oli ta Taani riigiarhivaari kohusetäitja. [[1996]]. aastal sai Vello Helgist [[Tartu Ülikool]]i audoktor.
 
Helgi peamised uurimisalad oli Skandinaavia tudengite õppereisid kesk- ja varauusajal, jesuiitide tegevus, eriti Eesti alal ([[Tartu]]s), samuti Eesti ja Taani omavahelised suhted, eriti [[16. sajand|16]].–[[17. sajand]]il ning [[Vabadussõda|Vabadussõja]] ajal. [[1993]]. aastal avaldas Helk taanikeelse Eesti ajaloo lühikäsitluse, mis osutus Taanis populaarseks ning avaldati teises trükis juba järgmisel aastal. Helk tegutses ka publitsistina, avaldades väliseesti ajalehtedes tihti rahvuspoliitilisi ja ajalooteemalisi artikleid, kus enamasti muretseb Eesti ajalooteaduse oleviku ja tuleviku pärast.
 
[[1993]]. aastal avaldas Helk taanikeelse Eesti ajaloo lühikäsitluse, mis osutus Taanis populaarseks ning avaldati teises trükis juba järgmisel aastal. Helk tegutses ka publitsistina, avaldades väliseesti ajalehtedes tihti rahvuspoliitilisi kui ka ajalooteemalisi artikleid, milles ta enamasti muretseb Eesti ajalooteaduse oleviku ja tuleviku pärast.
Pärast Eesti iseseisvuse taastamist käis Helk Eestis kahel korral: [[1992]]. ja [[1993]]. aastal. 2006. aastal kinkis ta Tartu Ülikoolile oma raamatukollektsiooni.
 
<ref name="estemb.dk">[http://www.estemb.dk/est/uudised/aid-871 Vello Helk kinkis Eestisse oma raamatukollektsiooni]</ref>
Pärast Eesti iseseisvuse taastamist käis Helk Eestis kahel korral: [[1992]]. ja [[1993]]. aastal. 2006. aastal kinkis ta Tartu Ülikoolile oma raamatukollektsiooni.<ref name="estemb.dk">[http://www.estemb.dk/est/uudised/aid-871 Vello Helk kinkis Eestisse oma raamatukollektsiooni]</ref>
 
==Isiklikku==
29. rida ⟶ 30. rida:
 
==Tunnustus==
*[[1993]] – [[Suur Ignatsi Jaagu medal]]
*[[1994]] – [[Eesti Vabariigi kultuuripreemia]]
*[[1996]] – [[Tartu Ülikool]]i audoktor
*[[1997]] – [[Riigivapi teenetemärk|Riigivapi III klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|896}}</ref>
 
==Viited==