Kaarel Eenpalu: erinevus redaktsioonide vahel

}}

 

 

Õppis Vesneri vallakoolis. Lõpetas [[Hugo Treffneri Gümnaasium|Hugo Treffneri eragümnaasium]]i, õppis [[1909]]–[[1914]] [[Tartu Ülikool]]is õigusteadust, tegi lõpueksamid [[Moskva Ülikool]]i juures. Tal oli õigusteaduste kandidaadi (cand. jur.) kraad.

 

Eenpalu oli [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i (EÜS) esimees.

 

Osales [[1915]] või 1914–1917 [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]], lõpetas [[1917]] [[Petrograd]]is [[Paul I sõjakool]]i. Formeeris 1917. aastal Tartus [[1. Eesti jalaväediviis]]i [[Eesti suurtükiväebrigaad]]i (või 1. Eesti suurtükiväe brigaadi) 5. patarei ja oli [[1918]]. aastani selle ülem. Oli 1918–[[1919]] [[Vabadussõda|Vabadussõjas]] [[Tartu kooliõpilaste pataljon]]i ([[Tartu vabatahtlike pataljon]]i, 110–120 meest) ülem. 1919. aastal formeeris [[2. Suurtükiväepolk|2. suurtükiväepolgu]] 7. patarei ja oli selle ülem. Ta läks reservi [[leitnant|leitnandi]] auastmes.

[[Pilt:Julius Kuperjanovi matused, ees Karl Einbund (Kaarel Eenpalu). Vene tänav, Tartu, 1919., TM F 1445-1.jpg|pisi|Kaarel Eenpalu [[Julius Kuperjanov]]i matuserongi eesotsas]]

 

Karl Einbund valiti [[1919]] [[Eesti Rahvaerakond|Eesti Rahvaerakonna]] liikmena [[Asutav Kogu|Asutavasse Kogusse]]. "Teisel koosolekul kõneles karskusest K. Einbund, püüdes järele aimata [[Jaan Tõnisson|Tõnissoni]]. Kui Tõnisson koosolekule jõudis ja veidi pealt kuulanud oli, käratas ta: "Sina, nooruke, ei oska kõnelda, tule kõnetoolist maha", ja asus ise kõnet jätkama<ref name="OlH3B" />." Pärast üleolevat kohtlemist erakonna juhi Jaan Tõnissoni poolt läks Eenpalu [[1923]] üle [[Põllumeestekogud]]esse, kuid lahkus sealt 21. oktoobril 1933 ja muutus [[parteidistsipliin]]ist sõltumatuks iseseisvaks poliitikuks.

 

[[1920]]–[[1937]] oli I–V [[Riigikogu]] ning alates [[1938]] [[I Riigivolikogu]] liige ([[Riigivolikogu 79. valimisringkond|79. valimisringkonnast]]).

 

 

Aasatatel 1934–1938 oli Kaarel August Eenpalu siseminister<ref name="XMGJg" /> ja [[peaministri asetäitja]]<ref name="5IgGb" />, [[1938]]–[[1939]] peaminister ([[Kaarel Eenpalu teine valitsus]]).

 

Sai siseministriks pärast iseseisva siseministeeriumi loomist. Kujundas uue, presidentaalse sisepoliitilise kursi. Eenpalu agaral osavõtul algatati [[nimede eestistamine]], [[Kodukaunistamine|kodukaunistamise]] hoogtöö, [[Isamaaliit (1935–1940)|Isamaaliit]] ja muud.

Ülikoolis õppimise ajal tegutses rahvaraamatukogude liikumises ja karskusliikumises.

 

Eenpalu oli juhtivalt tegev põllumeeste organisatsioonides (koos [[August Jürima]], [[Jaan Hünerson]]i ja teistega), osales [[Põllumeeste Keskselts]]i töös ning politsei-, spordi- ja tuletõrjeorganisatsioonides.

 

*[[1927]]–[[1932]] [[Haridusliit|Haridusliidu]] esimees

*[[1928]]–[[1933]] Rahvusvaheliste Parlamentide Uniooni Eesti grupi esimees

 

===Muud ametid===

 

1939–1940 [[Eesti Fosforiit|Eesti Fosforiidi]] peadirektor [[Maardu]]s.

 

Pidas aastast [[1925]] [[Harjumaa]]l Raasiku vallas [[Aruküla]]s Hellema õppe- ja katsetalu, kus kasvatati peamiselt kartulit ja õlleotra ning peeti piimakarja.

 

Arreteeriti [[24. juuli]]l või [[27. juuli]]l või [[16. juuli]]l [[1940]] [[NKVD]] poolt oma talus. Teda süüdistati [[Viktor Kingissepp|Viktor Kingissepa]] tapmises ning võitluses töölisklassi ja revolutsioonilise liikumise vastu. Ta suri vangilaagris [[eeluurimine|eeluurimise]] ajal.

 

 

Kaarel Eenpalu on [[Albert Kivikas]]e 1936. aastal avaldatud romaani "[[Nimed marmortahvlil]]" tegelane (nimetu pataljoniülem)<ref name="klc41" />.

 

 

*[[1912]] ''Raamatukogud ja nende asutamine'' ([[Tartu]])

*[[1914]] ''Rahvaraamatukogude sisemine korraldus'' (Tartu)

*1918 ''Õiguslik riik'' (Tartu)

 

 

 

 

{{Tsitaat|''Mina usun Jumalasse, maamulla pühadusse, eestlase ja tema eluruumi püsimisse.''{{lisa viide}}}}

 

<ref name="klc41">Karl Hein. Ajaloolised isikud eesti ilukirjanduses. Estada, Tallinn, 2012. Lk 242</ref>

}}

 

== Välislingid ==

* {{ISIK|333}}

* {{ESBL|Kaarel_Eenpalu}}

 

{{algus}}