Punane terror: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
3. rida:
{{keeletoimeta}}'''Punane terror''' ([[vene keel]]es ''красный террор'') oli [[Nõukogude Venemaa]]l [[VSDT(b)P KK]] ja [[Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu|Rahvakomissaride Nõukogu]] poolt [[1918]]. aastal väljakuulutatud hirmutamise ja bolševike valitsuse vastaste hävitamise riiklik poliitika.
 
Esimene poliitiliste vastaste kohtuväline represseerimine toimus juba 28. novembril [[1917]] (s.o 11 päeva pärast nn [[oktoobrirevolutsioon]]i), kui [[Vladimir Uljanov]]-Lenin allkirjastas dekreedi, mille kohaselt "… kõik [[Konstitutsioonilised demokraadid|kadettide partei]] kui rahvavaenlaste partei juhtivorganite liikmed kuuluvad vahistamisele ja Revolutsioonilise tribunali kohtu alla andmisele".
 
5. septembril 1918 võttis [[Vladimir Uljanov]]-Lenini juhitud [[Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu]] vastu määruse nr 710 "Punasest terrorist" (Постановление СНК РСФСР № 710 «О красном терроре»), mille alusel {{Tsitaat|Rahvakomissaride Nõukogu, ära kuulanud Ülevenemaalise Erakorralise kontrrevolutsiooni, spekulatsiooni ja ametialaste kuritegude vastu võitlemise Komisjoni esimehe ettekande tegevusest antud valdkonnas, leiab,
10. rida:
*''et kuuluvad mahalaskmisele isikud, kes on seotud valgekaartlike organisatsioonidega, vandenõudega ja mässudega, et on vajalik avalikustada kõigi mahalastute nimed, samuti selle karistuse põhjused||}}
 
Punase terrori elluviimisel kasutasid nõukogudeNõukogude võimuorganid järgnevaidjärgmisi organisatsioone:
* [[Sõja-revolutsioonikomitee]]d
* [[Tšekaa]]
21. rida:
 
== Punane terror Lenini ajal ==
[[Vene kodusõda|Venemaa kodusõja]] ajal veebruaris [[1918]] andis Venemaa SFNV RSN välja määruse «Социалистическое отечество в опасности», millega anti Tšekaale õigus kohtuvälisteks repressioonideks sh mahalaskmiseks. Moodustati ka esimene kohtuväline repressiivorgan "Troika", kuhu kuulusid [[Feliks Dzeržinski]], [[Vjatšeslav Aleksandrovitš]] ([[esseer]]) ja [[Jēkabs Peterss]].
 
Kõigi bolševike võimu vastaste suhtes kasutatava terroritegude ettekäändeks olid:
45. rida:
* [[4. veebruar]] [[1919]] Vabariigi Revolutsiooninõukogu määrusega määrati, et [[Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee juures asuv Revolutsiooniline Sõjatribunal|Revolutsioonilise Sõjatribunal]]i otsused ei kuulu edasi- ja kassatsioonikaebamisele ning viiakse täide 24 tunni jooksul.
* [[14. märts]] [[1919]] andis [[Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu]] välja dekreedi Tööliste distsiplinaarkohtutest («О рабочих дисциплинарных судах»), mille alusel võis töödistsipliini rikkujaid ja isikuid, kes ei täitnud töönorme, karistada kuni 6 kuise kinnipidamisega sunnitöölaagrites.
* [[11. aprill]] [[1919]] võttis [[Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee]] vastu määruse "Sunnitöölaagritest" («О лагерях принудительных работ»), mille täitmiseks pidi [[Tšekaa]] organiseerima kõigis kubermangulinnades kolme kuu jooksul laagrid.
 
== Stalinism ==
54. rida:
Hiljem represseeriti ainult erimeelseid, kes püüdsid kehtivat riigikorda kukutada ([[vastupanuliikumine]]) või julgesid avalikult esineda võimukriitiliste avaldustega ([[dissidendid|dissidentlus]]).
 
Aastatel 1937–1938 toimunud NSV Liidu nomenklatuuri vastu sunatudsuunatud repressioonide kõrgpunktis võeti teiste vähemusrahvuste vastu suunatud direktiivide seas vastu ka NKVD direktiiv repressioonide kohta NSV Liidus elavate eestlaste suhtes
*14. detsembril [[1937]] mõisteti "eestiEesti liinis" süüdi 9735 inimest ja neist lasti maha 7998.[http://www.ateismy.net/content/spravochnik/xronika/bolshoi_terror.html]
*24. juunil [[1938]] [[NSV Liidu Kaitse Rahvakomissariaat|Kaitse Rahvakomissariaadi]] määrus kõigi mittevene päritolu (sakslased, eestlased, lätlased, leedulased, soomlased, rumeenlased, korealased jt) sõjaväelaste vallandamiseks armeest.