Eesti arhitektuur: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P ümber korraldustega -> ümberkorraldustega |
PResümee puudub |
||
52. rida:
* [[Ammende villa]] Pärnus (Mere pst 7, 1904–05), Peterburi büroo F. Mieritz ja I. Gerassimov (juugend)
Eesti arhitektuuri alguseks peetakse [[Eesti Üliõpilaste Seltsi maja]] Tartus, mille projekteeris eestlane [[Georg Hellat]] 1901–1902. See oli esimene kord, kui eesti seltskond tellis eestlase käest maja.<ref>Mart Kalm (2001). ''Eesti 20.sajandi arhitektuur''. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia. Lk 25</ref> Ent eestipärasus puudub, mida olekski ilmselt veel palju oodata. Stiililt segunevad uusgootika, juugend, rahvusromantism ning kasutatud on ka ameerikalikku preeriavilla laia räästast. Sajandi esimesel kümnendil kujunes välja terve grupp eestlastest insenere
Eestlased otsisid eeskuju eeskätt naabritelt Soomest. Ent Soome esitatud tellimustest jõuti teostada vaid üks ja sedagi mitte lõplikult. Selleks oli mööbli- ja vineerivabriku tööliste klubi Vana-Lõuna tänaval Tallinnas (1904–1905), mis oli Geselliuse-Lingreni-Saarise ühisbüroo projekt. Põhjala rahvusromantismi jooni leidus ka sakslaste arhitektuuris ning sajandivahetusel vaimustuti rahvusromantismist ka Venemaal.
60. rida:
* Tallinna Saksa Teater (praegu [[Eesti Draamateater]]), Peterburi arhitekt [[Aleksei Bubõr|A. Bubõr]] ja [[Nikolai Vassiljev|N. Vassiljev]] (juugend)
* Lutheri villa Tallinnas, [[Aleksei Bubõr|A. Bubõr]] ja [[Nikolai Vassiljev|N. Vassiljev]] (Pärnu mnt 67, 1910) (rahvusromantism)
* [[Taagepera mõis]] (
* [[Holdre mõis]], [[Otto Wildau|O. Wildau]] (1910)
* Tallinna Vastastikuse Krediitühingu äri- ja elumaja konkurssi võitis [[Eero Saarinen|E. Saarinen]] 1911 (Pärnu mnt 10, üks esimesi liftiga maja Tallinnas)
|