Mahtra sõda: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kalevipoeg (arutelu | kaastöö)
Kalevipoeg (arutelu | kaastöö)
41. rida:
 
== Sündmuste käik ==
[[Fail:Atla-Eeru kõrtsihoone.jpg|pisi|282x282px|Atla-Eeru kõrtsihoone]][[File:Mahtra soda evald okas.jpg|thumb|Evald Okas, "Mahtra sõda", 1958. Eesti Kunstimuuseum]]
[[File:ERMFk147 38 1 pisipilt.jpg|thumb|Mahtra sõdalased Prits Lang ja Pärend Eilemann 1890. aastatel.Foto: [[Heinrich Tiidermann]] (ERM Fk 147:38)]]
 
48. rida:
 
* [[7. juuni]]l (vkj 26. mail) kohtusid [[Mahtra]] taluperemehed mõisnik [[Konstantin von Helffreich]]iga, kes ähvardas neid talust väljatõstmisega. Vahepeal oli vastuhakanud talupoegade rahustamiseks [[Tallinn]]ast välja saadetud karistussalgad [[Kose kihelkond]]a, kus mitmes mõisas oli keeldumist abiteost.
*[[Fail:Atla-Eeru kõrtsihoone.jpg|pisi|282x282px|Atla-Eeru kõrtsihoone]][[11. juuni]]ks (vkj 30. maiks) kutsuti Mahtra talupojad [[Habaja]]le, kus eelmine päev karistati peksuga [[Habaja mõis|Habaja]] ja [[Harmi mõis|Harmi]] mehi. Teade sellest jõudis 11. juuni hommikuks [[Mahtra]]sse. Sõnnikuvedu, üks abitegudest, pidi algama alles 14. juunil, seega taheti neid karistada veel tegemata teo eest. Omavahelistes juttudes öeldi nüüd välja sõna "sõda" – ''Me ei või ennam, meie otsime abbi ja kui ea ei aita, siis akkame wasta ja sõdda piddama.''
* [[12. juuni]]l (vkj 31. mail), laupäeval toodi [[Mahtra]]sse pool roodu – 50 soldatit koos kapten Johann Bogutski ja lipniku Alexander von Laiminguga. Kõik talumehed kamandati esmaspäevaks mõisa. Esiotsa tekkis talurahva seas paanika ja põgeneti metsa varjule. Ent siis otsustasid mahtralased mitte lasta ennast peksta ning kutsusid naaberkülade talupoegi ühisel jõul vastu hakkama. Mahtralastele tuli appi 700–800 meest [[Juuru kihelkond|Juuru]], [[Kose kihelkond|Kose]] ja [[Rapla kihelkond|Rapla kihelkonnast]].<ref name="W7DMd" />
*[[14. juuni|14. juunil]] (vkj 2. juunil), esmaspäeval piirasid teivastega relvastunud talupojad [[Mahtra mõis]]as sõdurid ümber ning nõudsid nende lahkumist. Soldatitelt hakati relvi vägisi ära võtma ning algas käsikähmlus. Kui vägilasekasvu [[Kaiu mõis|Kaiu mõisa]] teomees Jüri Tork lõi rusikahoobiga pikali major Laimingi, anti soldatitele käsk tuli avada. Maha langesid esimesed surnud ja haavatud. Väravate juures tapeti kaigastega kapten Bogutski. Karistussalk taganes naabermõisa [[Atla mõis (Juuru)|Atlasse]] ja edasi [[Kose-Uuemõisa]].
61. rida:
 
Haavadesse surid kolm meest: '''Kaarel Kabok''' (Atlast), '''Jaan Livonka''' (Juurust) ja '''Hans Richmann''' (Maidlast).
 
 
 
Kaks meest mõistsid karistuse kartuses ise enda üle kohut: '''Jaan Kroon''' (Maidlast), poos end üles ja '''Jüri Sild''', uputas end jõkke.