Mari Möldre: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Märgised: Visuaalmuudatus Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu
Resümee puudub
Märgised: Visuaalmuudatus Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu
10. rida:
== Elulugu ==
=== Lapsepõlv ja haridus ===
Elviine Annuk sündis 13. oktoobril ([[vkj]] 1. oktoobril) 1890 [[Saadjärve vald (Äksi kihelkond)|Saadjärve vallas]] [[Äksi kihelkond|Äksi kihelkonnas]]. Isa Jakob oli ehitustööline, ema Mari Tormi mõisas päevaline. Peale Elviine oli peres ka teine tütar, viis aastat vanem Ida-Alisabeth. 6-aastasena hakkas Elviine käima lehma- ja lambakarjas ning 7-aastaselt läks [[Äksi vallakool]]ivallakooli, kus õppis kuni pere kolimiseni [[Narva]] tädi ja tädimehe juurde.<ref>(Mölder 1963)</ref>
 
Narvas läks Elviine õppima Vladimiri venekeelsesse kirikukooli, kuna ema lootis, et nii saab ta kiiremini vene keele selgeks. Võõras keeles õppimine käis Elviinele üle jõu ja nii hakkas ta uuest kooliaastast käima [[Narva Jumalaema Ilmutamise kirik|Jumalaema Ilmutamise kiriku koolis]], kus õppekeeleks oli eesti keel. Seal kutsuti teda ka kiriku koori laulma ning tänu sellele sai ta osa võtta ka õigeusu kiriklikest talitustest, kuigi ta ise ei olnud usklik. Selle kohta on ta mälestusteraamatus öelnud: "...vaatasin juba koolilapsena kiriklikele tseremooniatele, välja arvatud matused, kui etendustele või lavastustele."
 
Hiljem õppis Elviine Narvas [[Mohri tütarlastekool|Mohri tütarlastekoolis]]. Samal ajal elas ta onu juures, kes pidas toidupoodi, kus ta Elviine sai onule abiks olla.
 
=== Tutvumine teatriga ja töö Vanemuises ===
Pärast [[Vanemuine (teater)|Wiera teatri]] külalisetenduste nägemist Narvas tekkis tal unistus saada ka ise lavale ning kui karskusselts [[Võitleja]] kutsus oma asjaarmastajatele näitejuhiks Wiera teatri silmapaistva koomiku [[August Puna]], õnnestus tal kaasa teha kahes lavastuses.
 
Pärast kooli lõpetamisel matemaatika eksamil põrumist võttis Elviine kätte ja kirjutas Tartu [[Vanemuine (teater)|Vanemuise teatri]] juhile [[Karl Menning]]ule, tänu millele sai ta võimaluse ennast Menningule näidata.
 
Alguses anti talle võimalus kaasa teha [[Ernst Wildenbruch]]iWildenbruchi "Lõokeses", et näha, kas teda tasub palgata. Pärast esietendust määratigi talle palk ja teatritee võis alata.
 
Ta on öelnud, et oma armastuse tõsisesse muusikasse on ta saanud Vanemuise teatri aias korraldatud kontserte kuulates. Neid käis ta kuulamas niipalju kui võimalik ja kui vaba aega oli. Neil kontsertidel käies sai alguse ka tema lähem tutvus Vanemuise näitleja Hartius Mölleriga. Karl Menning aga, kes hoidis silma peal ka näitlejate eraelul, ei kiitnud nende tihedat läbikäimist heaks, kuna arvas, et Hartius ajab tüdrukule lihtsalt kärbseid pähe. Nii andis Menning Marile lugemiseks raamatuid, et teda Hartiusest eemal hoida. Kui Mari haigestus, soovitas ta Maril ema juurde Narva kosuma sõita. Teatriga Narvas ringreisil olles palus Hartius Mari ema käest Mari kätt. Pulmad peeti 23. juulil 1910 Hartiuse vanemate talus Hellemäel [[Rakvere]] lähedal ühes Hartiuse õe Roosi pulmadega.
 
Kokku töötas Möldre Vanemuises viis aastat, kuid pärast Karl Menningu lahkumist lahkus ka tema ning sõitis abikaasaga [[Peterburi]], kus ta sünnitas poja Caiuse. Peterburis elades sai ta õelt teate, et ema on suremas haige ja suremas. Ta sõitis Eestisse ema viimast korda vaatama. Mõni aeg pärast Peterburi naasmist sai ta teate ema surmast.
 
=== Vanemuise-järgsed aastad ===