Ravimtaimed: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine
Resümee puudub
1. rida:
[[Kategooria:= Ravimtaimed| ]]=
{{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2012}}
'''Ravimtaimeks''' nimetatakse taime, mida kasutatakse meditsiinilisel eesmärgil. Ravimtaimel on omadused mõjutada inimese organismi või selle funktsiooni. Ravi eesmärgil ei tarvitata taime tema otsesel kujul, vaid droogina. Droogiks peetakse kuivatatud taime või selle osa, mida kasutatakse meditsiinilisel eesmärgil. Harva võib droogiks olla taim ka värskel kujul.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Ain Raal|pealkiri=Tervist ja vürtsi maailma maitsetaimedest|aasta=2005|koht=|kirjastus=Valgus|lehekülg=}}</ref>
'''Ravimtaimed''' on [[bioaktiivsus|bioaktiivseid]] [[fütokemikaalid|looduslikke ühendeid]] sisaldavad [[taimed]] (sh erinevad taime osad), mida kasutatakse taimse päritoluga [[ravim]]ina või ravimite valmistamiseks.
 
== Ravimtaimede ajaloost ==
Ravimtaimed ravivahendina toimivad ravivalt, haigusi ennetavalt (vältivalt), paljusid kasutatakse tööstuslikult [[ravimpreparaat]]ide [[tooraine]]na<ref name="EE"/>. Mitmed ravimtaimed on inimese suhtes ka mürktaimedeks liigitatavad.
Ravimtaimi on kasutatud väga pikka aega. Arvatakse, et taimede kasutamine sai alguse toitude maitsestamisest. Raviks hakati neid kasutama hiljem. Oletatakse, et esmalt õpiti tundma ravimtaimi, mille raviefekt oli selgemini avalduv.<ref name=":0" />
 
Esimesed kirjed ravimtaimede toimest ulatuvad üle 5000 aasta tagusesse perioodi, kus sumerid kirjeldasid köömnete, loorberi ning tüümiani kasutamist ja toimet. Vanimad kirjed hiina herbalismi kohta pärinevad 3. sajandist eKr. Nendes leidub teavet rohkem kui 250 taime kasutamisest raviks. Euroopas toimus esimene uurimus ravimtaimedest 1. sajandil  eKr. Uurimuse nimega „De Materia Medica''“'' viis läbi Kreeka arst Dioskorides.<ref>{{Raamatuviide|autor=Jade Britton|pealkiri=Ravimine taimedega: Traditsiooniliste looduslike ravimeetodite ülevaatlik teejuht|aasta=2013|koht=Tallinn|kirjastus=Varrak|lehekülg=}}</ref>
Ravimtaimeliike, nii looduslikult kasvavaid kui ka kultuurvorme, teatakse maailmas ligi 12 000. Paljud ravimtaimed on kantud eri maade [[farmakopöa]]desse.
 
Keskajal oli taimedega ravimine tavaline, kuid valitsenud ebausu ja hirmu tõttu omistati herbaalmeditsiinile  maagiline toime. Seetõttu kiusati ravitsejaid ja harva ka hukati.<ref name=":0" />
Traditsiooniliselt on ravimtaimi kasutatud [[rahvameditsiin]]is.
 
Eesti vanimad kirjalikud allikad ravimtaimedest, mis pärinevad 17. sajandist,  seostuvad peamiselt saksa soost pastorite kirjutatud raamatutega. Pastor O. Jannau kirjeldab 19. sajandil ilmunud raamatu 2. jaos 112 ravimtaimeliiki. See oli esimene Eesti päritolu raamat ravimtaimede raviomadustest.<ref name=":0" />
[[Meditsiin]]is käsitletakse ravimtaimede all nii taimede [[juur]]test, [[juurikas|juurikatest]], [[mugul]]atest, [[ürt]]idest, [[leht]]edest, [[õis|õitest]], [[õisik]]utest, [[vili|viljadest]], [[puukoor]]est ja muudest taimeosadest valmistatud [[droog]]e.
 
== Ravimtaimede ettevalmistus ==
Ravimtaimede kasvatamist ja nende raviomadusi uurivad teadusharud on [[farmakobotaanika]] ja [[farmakognoosia]].
 
==Vaata= kaKogumine ===
Selleks, et ravimtaimest oleks ravimisel maksimaalselt kasu, tuleks droogina kasutada taime osi, milles on bioloogiliselt ja farmakoloogiliselt aktiivsete ainete sisaldus kõige suurem. Samuti mõjutab nende ainete sisaldust ka korjamise aeg.<ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Ain Raal|pealkiri=Farmakognoosia: Õpik kõrgkoolidele|aasta=2010|koht=Tartu|kirjastus=Tartu Ülikooli Kirjastus|lehekülg=}}</ref>
*[[Eesti ravimtaimede loend]]
*[[Mürktaimed]]
*[[Köhler's Medizinal-Pflanzen]]
 
Bioloogiliselt aktiivsete ainete sisaldus sõltub vegetatsiooniperioodist. Seetõttu tuleks taime maa-aluseid organeid korjata sügisel pärast taime kasvuperioodi lõppemist. Taime maapealseid osi tuleks koguda ainult kuiva ilmaga peale hommikuse kaste kuivamist, pungi varakevadel paisunult, mitte puhkenult ja koort varakevadel mahlade intensiivse liikumise ajal.<ref name=":0" />
== Viited ==
{{Viited|allikad=
<ref name="EE">[[Eesti entsüklopeedia|EE]] 8. köide, 1995.</ref>}}
 
Maapealseid osi on  soovitatav koguda pärast hommikuse kaste kuivamist, kuid samas ei tohi seda teha kõige palavamal keskpäeval. Maa-aluseid osi võib korjata iga ilmaga, kuid nende korjamise aeg võiks jääda hommikusse või õhtusse. Ese, millesse drooge korjata, peaks tagama droogile kokkupuute õhuga.<ref name=":1" />
==Välislingid==
{{vikisõnastikus|ravimtaim}}
*[http://bio.edu.ee/taimed/general/indexravim.html Ravimtaimed "Eesti taimede" lehekülgedel]
*[[Ain Raal]], "[[Maailma ravimtaimede entsüklopeedia]]", Tallinn: [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]], 2010
*Y. K. Gupta ja S. S. Peshin, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3388772/ Do Herbal Medicines Have Potential for Managing Snake Bite Envenomation?], Toxicol Int. 2012 mai-august; 19(2): 89–99., doi: 10.4103/0971-6580.97194, [[PubMed Central|PMCID]]: PMC3388772, veebiversioon (vaadatud 04.08.2014)<small> (''inglise keeles'')</small>
 
=== Kuivatamine ===
; Viirustevastase toimega taimed
Peale taime korjamist hakkavad taimes toimuma kaks protsessi. Algselt püüab taimeosa sünteesida lihtsamatest ühenditest keerukamaid. See protsess on  kasulik, sest nii tekivad ravimiseks vajalikud ühendid. Hiljem hakkab taim neid keerulisi ühendeid uuesti lagundama. See protsess tuleb ära hoida, sest nii kaotab taim oma raviomadused. Et raviomadused säiliks tuleb taime kuivatada. Keskmiselt 50 °C juures kuivatades peatub enamik ensüümide töö, kuid mitte ühegi droogi kuivatamisel ei tohiks kasutada temperatuuri, mis on kõrgem kui 60 °C, eeterlike õlide puhul 40 °C.<ref name=":0" />
* [[dengepalavik]]: Siti Latifah Abd Kadir, Harisun Yaakob, ja Razauden Mohamed Zulkifli, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3765846/ Potential anti-dengue medicinal plants: a review], J Nat Med. 2013; 67(4): 677–689, doi: 10.1007/s11418-013-0767-y, PMCID: PMC3765846
* Leon IC Tang, Anna PK Ling, Rhun Y Koh jt, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3269354/ Screening of anti-dengue activity in methanolic extracts of medicinal plants], BMC Complement Altern Med. 2012; 12: 3, doi: 10.1186/1472-6882-12-3, PMCID: PMC3269354
 
=== Säilitamine ===
[[Kategooria:Taimed]]
Ravimtaime raviomaduste säilimisel on suur roll ka droogi säilitamisel. Selle edukaks säilitamiseks tuleb droogi korrapäraselt kuivatada, sest ebapiisavalt kuivatatud droog läheb hallitama ja toimeainete sisaldus langeb kiirelt. Kuna droog imab seda ümbritsevast keskkonnast niiskust, tuleks seda säilitada kuivas ruumis ja niiskuse eest kaitsvas suletud anumas. Lisaks soovitatakse droogianumaid hoida pimedas, eriti tähtis on see õite, lehtede ja ürdi säilitamisel.<ref name=":1" />
[[Kategooria:Farmaatsia]]
 
[[Kategooria:Rahvameditsiin]]
== Ravimtaimede kasutusviisid ==
[[Kategooria:Ravimtaimed| ]]
Ravimtaimi on võimalik kasutada mitmel erineval viisil. Need viisid on vesitõmmis,  alkoholtõmmis, õli- ja rasvatõmmis, eeterlikud õlid, aromaatsed veed, siirup, mahl, teesegu, pulber, hautis, mähis või kompress ja inhalatsioonisegu.<ref name=":0" />
 
Kodustes tingimustes valmistatakse põhiliselt vesitõmmiseid. Kasutatava vee temperatuuri järgi saab vesitõmmiseid valmistada kolmel eri viisil: toasooja veega, sooja veega või peaaegu keeva veega. <ref name=":0" />
 
Toasooja veega valmistamisel jäetakse droog teatud ajaks toasooja vette seisma, vahepeal seda ka segades. Sellisel viisil tarvitatakse drooge, mille toimeained lahustuvad vees hästi. Sooja veega valmistamisel on sama protsess, mis toasooja veega, ainult et sooja veega valmistamisel kasutatakse toatemperatuurist soojemat, kuid keemistemperatuurist jahedamat vett. Sooja veega valmistatakse tõmmiseid harva, sest see takistab mikroobide ja ensüümide tegevust. Peaaegu keeva veega valmistamisel valatakse droog esmalt üle toasooja veega, seejärel kuumutatakse mõnda aega ja jäetakse enne kurnamist mõneks ajaks seisma. <ref name=":0" />
<br />
 
== Viited ==
<br />