Jõuluülestõus: erinevus redaktsioonide vahel

Jaanuaris [[1916]] okupeerisid [[Tšernogooria]] [[Austria-Ungari]] väed, pärast [[Esimene maailmasõda|maailmasõja]] lõppu Serbia väed. Serbia süüdistas kuningas [[Nikola I Petrović]]i vaenlasega [[separaatrahu]] sõlmimises ning laskis kokku kutsuda Suure Rahvuskogu. Rahvuskogu oli Serbia politsei poolt kontrollitud, ta oli vastuolus ikka veel kehtiva Tšernogooria põhiseadusega. Rahvuskogu tõukas Nikola I troonilt ja keelas tal riiki naasta. [[29. november|29. novembril]] [[1918]] kuulutati välja [[Tšernogooria]] liitumine Serbiaga. Tšernogooria sümbolid keelustati, sealhulgas rahvusliku mütsi kandmine. Isegi Tšernogooria nimi keelustati: tema ametlikuks nimeks sai [[Zeta]] piirkond.

 

 

[[1920]] keelustati [[Tšernogooria Autokefaalne Õigeusu Kirik]] mittekanoonilisel ja ebaseaduslikul viisil ja selle varad anti üle [[Serbia Õigeusu Kirik]]ule.

Tšernogoorlaste kaotused ei olnud väga suured: 3 tuhat hukkunut ja 3 tuhat haavatut, näiteks [[1915]] Austria vastu võidetud [[Mojkovać]]i lahingus kaotas Tšernogooria hukkunutena 6 tuhat ja [[1913]] [[Türgi]] vastu võidetud [[Shkodër]]i lahingus 10 tuhat meest.

 

 

[[Kategooria:Montenegro ajalugu]]