Tartu raekoda: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
45. rida:
 
=== Eksterjöör ===
Hoone on kaheksateljeline, kõrge [[Kelpkatus|kelpkatusega]] (Baltimaade jaoks valmistati eriprojekte, milles arvestati traditsioonilise kõrge katusega) ja eenduva [[Risaliit|keskrisaliitiga]]. Raekoda rajati haavapuust alusparvele, kuna pinnas oli soine.<ref name=":0" /> Arhitekt Johann Heinrich Bartholomäus Walther pakkus kaks [[Fassaad|fassaadi]] projekti. Üks nendest oli dekoorirohke (vanikute ja urnide motiiv) raekoda, mille [[Frontoon|astmikfrontoonil]] asus kell. Otsus langes aga teisele [[Kartušš|kartušimotiiviga]] kolmnurkfrontoonil ja kellatorniga  lahendusele.<ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Epi, T.|pealkiri=Tartu linnaruum ja arhitektuur 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi esimesel poolel valgustusajastu ideede kontekstis. Eesti kunsti ajalugu 3|aasta=2017|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Kunstiakadeemia|lehekülg=243}}</ref> Kolmikjaotust rõhutavad [[Liseen|paarisliseenid]] ning [[Pilaster|pilastrid]] hoone ja keskrisaliidi servadel. Kuubilise ehituskehandi [[Rustika|rustreeritud]] soklikorrus on eraldatud ülakorrusest eenduva [[Simss|graniitsimsiga]]. Keskrisaliiti kroonib kolmnurkne [[ehisviil]], akende kohal paiknevad kaarfrontoonid. Viiluväja ovaalakna (nn härjasilma) kilpornament kujutab konnakarpi. Klassitsistlikus stiilis kahetiivalise ukse on valmistanud tisler Adam Filip Paul. Seda kaunistavad girlandid, vanikud ja [[Rosett|akantuserosetid]]. Vastavalt ehitusdokumentatsioonile on alust arvata, et Paul oli kogu hoone juures tislermeistriks. Toomemäe poolne fassaad on peaaegu sama esinduslik, kui peafassaad.<ref name="muinas" /> <ref name=":1" /><ref name=":0" />
 
Ažuurne, laternakujuline [[haritorn]] on neljast küljest lahtise galeriiga ja sellest kerkivate kiivripaisutustega. Esimene aste on barokselt vormitud katus. Kuppelkiivrit kaunistavad neli vaasi iga galerii kohal. Teine aste on sibulakujuline. Tornilaterna [[Balustraad|ballustraad]] ning neli dekoratiivvaasi tornikaartel on treialmeistri H. W. Möhlbergi töö. Torni tippu paigutatud kuuli, tuulelipu ja tähe kuldas vöötegija- meister N.W. Braunschweig. Seda tüüpi tornikiivrid olid levinud 18. sajandi algusel saksa katoliiklikute kirikute seas. Toomemäe poolse kella paigaldati ülikooli jaoks 1805. aastal.<ref name=":0" />
 
=== Interjöör ja ruumijaotus ===
59. rida:
 
=== Hilisemad muutused ===
Enim remoti vajanud oli torn (1827, 1890, 1979) ja kell. 1833. aastal sai raekoda uue värvkatte – ookri ja [[indigo]] kombinatsioon (1970-ndatel aastatel taastati originaalvärv). 1885. aastal asendati kivikatus plekkkatusega. 19. sajandil likvideeriti soklikorrusel asunud vaekoda. Esialgu olid ruumid vahtkonna kasutuses. 20. sajandil (1922. a.) rajati sinna apteek. Sama korruse vasaku tiiva ja keldri ruumid olid Tartu Linna Panga kasutuses. 1931. aastal A. Podtschekajevi projekti järgi asendati pangaruumides vaheseinu kaartega; ehitati kinni apteegi ühendust teiste ruumidega. 1984. aastal muudeti kolmeastmeline trepp viieastmeliseks ning tehti esimese korrusse trepi lühemaks. Arhitektiks oli T. Org. 1980. aastal uuendati katust. Samal aastal restaureeriti raesaal (tööd jätkusid 2003).  Kümme aastat hiljem alustati vundamentide kindlustamisega. Klassitsistlikus stiilis välisust restaureeriti aastal 2000 ning järgmisel aastal sai raekoda endale 18 kella, mis mängivad kellamängu. Kahe vana kella asukoht muutus.<ref name=":0" /><ref name="muinas" />
 
==Raekoja kellad==