Karen Orlau: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Ajakohastasin perekonnanime ja hariduse. |
|||
7. rida:
Orlau on avaldanud [[ulmekirjandus]]t ([[õuduskirjandus]]t, [[imeulme]]t (''fantasy''), koomilist ja [[linnaulme]]t) ning [[luule]]t. [[2007]]. aasta augusti seisuga on tal on ilmunud üks [[romaan|lühiromaan]] ja kakskümmend kolm lühijuttu. Trükiajakirjanduses ilmus esimene teos, lühijutt "Saatuslik viga" [[1997]] (ajakirjas "[[Mardus (ajakiri)|Mardus]]" nr. 6, [[pseudonüüm]]i Kate Star all). Eraldi raamatutena on ilmunud jutukogu "Sealtmaalt" ([[Tallinn]]: Salasõna, [[2002]]) ja koos [[Ylle Rajasaar]]ega luulekogu "Eelmäng kahele" ([[Kanepi]]: Kämmu Disain, [[2004]]). Karen Orlau jutte leidub mitmes antoloogiasarja "Mardus" köites, "Eesti ulme antoloogias" (2002), antoloogiates "Fantastika" (2004) ja "Õudne Eesti: Valimik eesti õudusjutte" (2005); novell "Oraakli surm" on ilmunud ka soomekeelses eesti autorite kogumikus "Tallinnasta pois: groteskia virolaista proosaa" (Helsinki: Absurdia, [[2003]])
Karen Orlau õuduslood on mitmekesise temaatikaga, kaldudes osalt ka [[etnoulme]]ks (lühijutt "Rannahiidsed" pälvis [[2001]]. aastal [[Eesti Ulmeühing]]u auhinna [[Stalker (auhind)|Stalker]]). Mitmetes lugudes paistab silma üksikasjalik vägivallakujutus. Orlau imeulmest on tuntuimad omavahel maailma ja tegelaskujudega seotud lühiromaan "Kelmid ja kangelased" ning jutud "Malin Malini metsast" ja "Tont taevaväraval"; "Oraakli surm" võitis [[1999]]. aastal ülekaaluka häälteenamusega
== Teoseid ==
| |||