Solmisatsioon: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
10. rida:
== Ajalugu ==
Teatud tähendusega silpe (näiteks ''kung–shang–chiao–chueh–yü'' või ''ding–dong–dèng–dung–dang'') kasutati muusika esitamisel juba vana-hiina muusikas. India muusikas on silpide abil musitseerimine kasutusel tänaseni. Vana-Kreekas tähistati silpidega tetrakordide helisid. Helisid tähistavad silbid olid kasutusel ka süüria ja bütsantsi laulus, kuid nende tähendus ei ole täna teada.<ref>Vorgeschichte gemäß [[Willi Apel]]: ''Harvard Dictionary of Music.''Heinemann, London 1976. Stichwörter „Solmization“ und „Echos“.</ref>
Tänapäevase solmisatsiooni "isaks" peetakse [[Arezzo Guido]]t (sündinud ca 992), kes 11. sajandil nimetas keskaegse heksakordi kuuele astmele silpnimetused ''
Guido tuletas silbid ladinakeelsest [[Johannese hümn]]ist, komponeerides ilmselt ise ka hümni meloodia<ref>Claude V. Palisca: ''Guido of Arezzo.'' In: [[Stanley Sadie]] (Hrsg.): ''The New Grove Dictionary of Music and Musicians.'' Macmillan, London 1989: ‘Although the text of the hymn Ut queant laxis is found in an MS of c800 (I-Rvat Ottob. 532) and by an old tradition is ascribed to Paulus Diaconicus, the melody in question was unknown before Guido’s time and never had any liturgical function. It is probable that Guido invented the melody as a mnemonic device or reworked an existing melody now lost.’</ref>:
| |||