Erinevus lehekülje "Vesinik" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 3 baiti ,  4 kuu eest
P
resümee puudub
P (Robot: kopeeritud kategooriad mallist "KeemElem")
P
 
Kuigi vesinik paigutatakse tavaliselt [[I rühm]]a, ei ole tema koht perioodilisussüsteemis üheselt määratav<ref name="Ahmetov" />, sest ta on elementide seas erandlikul kohal.<ref name="Riedel" /> Mõnikord paigutatakse ta VII rühma, mõnikord mitte ühessegi rühma.<ref name="Riedel" />
 
I rühma arvatakse vesinik sellepärast, et tal on üks [[valentselektron]] (nagu [[leelismetallid]]el). Tal on leelismetallidega sarnane [[aatomispekter]]. Nagu leelismetallid, nii ka vesinik annab [[vesilahus]]tes [[hüdrateeritud ioon|hüdrateeritud]] ühekordse positiivse [[elektrilaeng]]uga iooni ([[hüdrooniumioon]]i H<sub>3</sub>0<sup>–</sup>).<ref name="Riedel" /> Vesiniku [[vaba ioon]] on aga prooton, mis on väga erinev leelismetallide vabadest ioonidest. [[Kondenseeritud faas]]ides ei esine H<sup>+</sup>-ioonid üldse kunagi isoleerituna, vaid assotsiatsieerununaassotsieerununa teiste molekulide või aatomitega.<ref name="Riedel" /> Ka on vesinikuaatomi [[ionisatsioonienergia]] poole suurem kui leelismetallidel<ref name="Riedel" /> ning palju suurem [[elektronegatiivsus]].<ref name="Riedel" />
 
Lähtudes sellest, et [[elektronkate|elektronkatte]] väliskihi täitmiseks ([[väärisgaasikonfiguratsioon]]iga iooni saamiseks<ref name="Riedel" />) on vesinikuaatomil puudu üks [[elektron]] nagu [[halogeenid]]e aatomitelgi<ref name="Riedel" />, võib vesiniku paigutada VII rühma. Nagu [[halogeenid]]e aatomitelgi, on vesinikuaatomil suur [[ionisatsioonienergia]].<ref name="Ahmetov" /> Halogeenidest erineb vesinik aga väiksema [[elektronafiinsus]]e ja [[elektronegatiivsus]]e poolest.<ref name="Riedel" /> Vesiniku mittemetallilisus ei ole nii väljendunud nagu halogeenidel.<ref name="Riedel" /> Nõnda moodustavad ühendeid H<sup>–</sup>-ioonidega ainult väga elektropositiivsed metallid nagu [[kaalium]] ja [[kaltsium]] ([[kaaliumhüdriid]] KH ja [[kaltsiumhüdriid]] CaH<sub>2</sub>).<ref name="Riedel" />
 
Vesinikul on ka [[radioaktiivne isotoop]] massiarvuga 3 ja [[poolestusaeg|poolestusajaga]] 12,3 [[aasta]]t. Selle nimetus on [[triitium]] ja sümbol '''<sup>3</sup>H''' (mitteametlikult '''T''').
(ErinimetusedEraldi nimetused ja -sümbolid on ka isotoopidel, mis kuuluvad radioaktiivsetesse ridadesse.)
 
Prootiumi aatomi [[aatomituum|tuum]] on [[prooton]], mis on [[elementaarosake]]. Deuteeriumi aatomi tuum on [[deuteron]], mis koosneb ühest prootonist ja ühest [[neutron]]ist. Triitiumi aatomi tuum on [[triiton]], mis koosneb ühest prootonist ja kahest neutronist.
Teised keemilised elemendid on [[tuumareaktsioon]]ide saadustena hiljem tekkinud.
 
Kui Universum veelgi jahtus, jagunes mass asümmeetriliselt ning moodustusid vesinikupilved. [[Gravitatsioon]]i toimel tihenesid need pilved algul [[galaktika]]teks ningja hiljem [[prototäht]]edeks. Gravitatsiooni toimel tihenes aine niivõrd, et [[tuumasüntees]]is hakkasid vesinikutuumadest moodustuma heeliumituumad. Nii moodustusid esimesed [[täht (astronoomia)|tähed]]. Prootium saab [[heelium-4]]-ks peamiselt [[deuteerium]]i ja [[triitium]]i kui vaheastmete kaudu. Seejuures vabanev energia on tähtede energiaallikas.
 
Hiljem tekkisid väga suurtes tähtedes samuti tuumasünteesi teel raskemad [[keemiline element|elemendid]] [[süsinik]], [[lämmastik]] ja [[hapnik]], mis on kõikide tuntud eluvormide põhikomponendid.
Vesiniku avastajaks ([[1766]]) loetakse [[inglased|inglise]] [[füüsik]] ja [[keemik]] [[Henry Cavendish]]i, kes isoleeris [[metall]]idest ja [[hape]]test saadud "põleva õhu" ([[divesinik]]u) ning kirjeldas ja uuris seda põhjalikult<ref name="AS1ki" />. [[Elavhõbe]]da ja happe segus tekkisid väikesed gaasimullid, mille koostist ei õnnestunud tal samastada ühegi tuntud gaasiga. Kuigi ta ekslikult arvas, et vesinik on elavhõbeda (mitte happe) koostisosa, suutis ta selle omadusi hästi kirjeldada.
 
[[Pilt:Lavoisier.jpg|pisi|vasakul|[[Antoine Lavoisier|Antoine Laurent de Lavoisier]], kes andis vesinikulepani nimetuse vesinikule]]
===Lavoisier===
[[Antoine Lavoisier|Antoine Laurent de Lavoisier]] avastas vesiniku 1766 sõltumatult Cavendishist, kui ta tahtis katseliselt näidata, et keemiliste reaktsioonide käigus [[mass]]i ei kao ega teki juurde. Ta soojendas vett [[suletud süsteem (füüsika)|suletud aparatuuris]] ja laskis [[aur]]ul teises kohas [[kondensatsioon|kondenseeruda]]. Selgus, et kondenseerunud vee mass on pisut väiksem kui vee algne mass. See-eest tekkis gaas H<sub>2</sub>, mille mass võrduski puuduva massiga, nii et katse oli edukas.
112 418

muudatust