[[5. detsember|5. detsembril]] [[1936]] võeti vastu Nõukogude Liidu uus [[Põhiseadus|konstitutsioon]], niinimetatud [[stalinlik konstitutsioon]], millega Kasahhi ANSV sai [[liiduvabariik|liiduvabariigi]] staatuse ja muudeti [[Kasahhi NSV]]-ks.
==Ülevaade==
Asutatud algselt kui Kirgiisi Autonoomne Nõukogude Sotsialistlik Vabariik [[VSFNVVene SFNV]] koosseisus 26. augustil 1920 pealinnaga [[Orenburg]], nimetati ümber aprillis 1925 Kasahhi Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks. Veebruaris 1925 viidi Orenburgi piirkond Kirgiisi Autonoomsest Nõukogude Sotsialistlikust Vabariigist välja ja läks [[VSFNVVene NFSV]] koosseisu ning pealinn viidi [[Kõzõlrda]]sse (1925) ja seejärel [[Alma-Ata]]sse (1927). Selle tulemusena rahvuslikud asualad piiristati Kesk-Aasias aastail 1924–1925. Kõik kasahhide maad ühendati. Siis nimetati Kirgiisi Autonoomne Nõukogude Sotsialistlik Vabariik ümber Kasahhi ANSV-ks. Märtsis 1930 eraldati [[Karakalpakkia]] ja viidi hiljem üle [[Usbeki NSV]] koosseisu. 5. detsembril 1936 anti Kasahhi ANSV-le liiduvabariigi staatus nimega [[Kasahhi NSV|Kasahhi Nõukogude Sotsialistlik Vabariik]]. 10. detsembril 1991 nimetati "Kasahhi Nõukogude Sotsialistlik Vabariik" ümber "Kasahstani Vabariigiks." 16. detsembril 1991 kuulutas [[Kasahstan]] viimasena [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] liiduvabariikidest välja iseseisvuse. Aastal 1998 viidi pealinn üle [[Akmola]]sse, mis sai uue nime – [[Astana]].
Kasahhi Nõukogude Sotsialistlik Vabariik – suuruselt teine liiduvabariik pärast Vene NFSV-d. Pindala 2 717 300 km². Elanike arv 16 536 000 inimest (1989). Pealinn – Alma-Ata.
