Ajaarvestus Eestis: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Tabel uuesti
Viide Wittlichi artiklile
11. rida:
Juba [[Läti Henriku kroonika]] kasutab kellaaja määramisel tunniajalist täpsust. Toonane tunni pikkus varieerus sõltuvalt aastaajast. Vara-uusajal olid linnade tornikellad ainult tunde näitava osutiga. Aja minutilise täpsusega mõõtmiseni jõuti 17. sajandi keskpaigas<ref name="Laur" />. [[Pühavaimu kirik]]u põhjafassaadil on 1684. aastast pärinev tunni- ja minutiosutiga kell, mille numbrilaua valmistas [[Christian Ackermann]]. Ajaarvamine toimus kohaliku päikeseaja järgi. Keskpäev (kell 12) oli siis, kui päike oli lõunas ja saavutas oma päevase käigu kõrgeima punkti ([[Ajamõõtmine|tõeline päikeseaeg]]). Kuna tõelise päikeseaja korral ei ole ööpäevad täpselt ühepikkused, asendati see varsti kohaliku keskmise päikeseajaga, Tallinnas [[Tallinna aeg|Tallinna ajaga]]. Tallinna aeg kehtis Tallinnas ametlikult 31. detsembrini (vana kalendri järgi) 1898. Aeg Tallinnas erines ajast [[Riia]]s umbes 3 minutit ja ajast Tartus 8 minutit. Päikeseaeg sobis ajaarvestuse aluseks 19. sajandi lõpuni. Vajadus ühtlustatud ajaarvamise järele tekkis 19. sajandi teisel poolel seoses [[raudtee]]de ja [[telegraaf]]i tekkega. Maakera jaotati kahekümne neljaks 15-kraadiseks [[ajatsoon]]iks, nii et igas ajatsoonis erineb aeg täistunni võrra naabervööndi ajast. [[Maailmaaeg]] on [[Greenwich]]i meridiaani (nullmeridiaani) keskmine päikeseaeg, rahvusvaheline tähis [[GMT]], 1972. aastal defineeriti maailmaaeg täpsemalt, rahvusvaheliseks tähiseks sai [[UTC]]. Maailmaaeg UTC ei erine Greenwichi ajast GMT rohkem kui üks sekund. Riigis kasutatav ajaarvestussüsteem fikseerib, kuidas riigis kasutatav kellaaeg suhestub maailmaaega. Iga ajatsooni [[vööndiaeg]] erineb maailmaajast täisarv tunde.
 
Pärast [[Põhjasõda]] jäi Eesti [[Vene impeerium]]i kosseisu ja koos raudtee jõudmisega Eestisse jõudis Eestisse ka Vene impeeriumi [[ajavöönd|raudteeaeg]], mis oli [[Pulkovo]] meridiaani keskmine päikeseaeg. See langes kokku Ida-Euroopa ajaga GMT+3. Tallinnas võeti Pulkovo aeg kasutusele 31. detsembril (vana kalendri järgi) 1898, kui kell 17.37 lükati kellaosuti 18.00 peale. Tartus võeti Ida-Euroopa aeg GMT+3 kasutusele juba aasta varem, 3. jaanuaril 1898 (vana kalendri järgi).<ref name="Wittlich" /><ref name="Kasak" />
 
[[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal võttis Venemaa [[Inglismaa]], [[Saksamaa]] ja [[Austria-Ungari]] eeskujul 1917. aastal kasutusele suveaja, 1. juulist 1. septembrini oli aeg Eestis GMT+3. 24.-25. veebruaril 1918 kehtestas saksa okupatsioonivõim Eestis Kesk-Euroopa aja GMT+1. Võimu vahetudes vahetus ka kellaaeg, nii oli Eesti erinevates osades erinev kellaaeg. Kogu Eestis kehtestati Tallinna aeg uuesti 10. jaanuaril 1919.<ref name="Wittlich" />
 
Eesti on peaaegu tervenisti ajavööndis UTC+2 ja [[Eesti Vabariik]] võttis 1. mail 1921 [[tsiviilaeg|tsiviilajana]] kasutusele vööndiaja GMT+2, mis on [[Ida-Euroopa aeg]].<ref>Riigi Teataja 1921, 33.</ref>
171. rida:
{{viited|allikad=
* <ref name="Laur">Mati Laur. Päike ja seierid. Horisont 2/2009.</ref>
* <ref name="Wittlich">J. Wittlich. "Saksa aeg" ei sobi meile. Waba Maa, 1. nov. 1937,. Nr. 251. lk.7. Digar:[https://dea.digar.ee/page/wabamaa/1937/11/01/7]</ref>
* <ref name="Kasak">Enn Kasak. Kelle kell - selle võim. Luup, 3/1998, 22-24.</ref>
}}