Avalik esinemine: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
P "Kõne" käändub nagu "pere" (osastavas "kõnet" ja "peret").
8. rida:
* meelt lahutada.
 
Samuti kasutatakse kõnesid inimeste motiveerimiseks ning mõne suurema eesmärgi saavutamiseks. Avalikule esinemisele võib seada erinevaid reegleid ningja struktuure. Kõne efektiivseks edasiandmiseks on erinevaid meetodeid.
 
Oskust avalikult esineda on peetud oluliseks tuhandeid aastaid. PädevustOskust kõnekõnet selgelt struktureerida ning edasi anda hinnati kõrgelt juba [[Vana-Kreeka |Antiik-Kreekas]] ning [[Rooma riik|Antiik-Roomas]], kus kõnekunsti väljatöötamise kallal nägid vaeva filosoofid [[Platon]] ja [[Aristoteles]].
 
==Ülevaade==
27. rida:
Retoorika süstemaatiline uurimine sai alguse [[Vana-Kreeka|Antiik-Kreekas]]. Tolle aja linnriikides oli määratlev tähtsus oskusel erinevatel puhkudel asjast selgelt rääkida. Kõnelemine rahvakoosolekutel, kohtus või pidulikul sündmusel moodustasid lähtekohad kolmele kõnekunsti liigile, mis antiikajal arvesse tulid – poliitilised kõned, juriidilised kõned ja pidulikud kõned.
 
Eriti tuntud on mõned Ateena kõnemehed, ja nende kõnede tekstid on tänaseni säilinud. [[Lysias]], kes oli sisserändaja, ei tohtinud ise kohtus esineda, vaid tegusses kõnekirjutajana kodanikele, kes olid kostja või hageja rollis mitmesugustel protsessidel. Lysiase “atika” stiil oli selge ja lakooniline, vastupidiseltvastupidi “asiaatlikule”, ülekoormatud kujundirikkale stiilile, mida esines eelkõige peokõnede puhul. <ref name="Hägg" />
 
Vanim säilinud ningja antiikekspertide poolt hinnatuim retoorikaõpik on [[Aristoteles]]e “Retoorika”. Praktilisema suunitlusega õpikus “Retoorikast Aleksandrile” leidub üksikasjalikumaid soovitusi, kuidas publikule esineda, kõnekõnet pidada. <ref name="Hägg" />
 
Vahepeal teiste meediumite tõttu hääbunud kõnekunsti praktika viidi uutesse kõrgustesse [[teine maailmasõda|teise maailmasõja]] käigus. [[Winston Churchill]]i kõnesid aastatest 1940-1941 peetakse [[Cicero]] ja [[Abraham Lincoln]]i omade kõrval kõige oskuslikumalt üles ehitatud retoorilisteks tekstideks, mis tänaseni säilinud on. Selle kõige eelduseks oli raadio leiutamine, mis pakkus suulisele kõnele ootamatult tagasi tema mõju, tekitades suurearvulise publiku. Järgnes televisiooni pealetulek 1950. aastatel.
36. rida:
Avalik esinemine sisaldab erinevaid elemente, mida peaks silmas pidama. Järgnevalt on loetletud näpunäiteid, kuidas avalikku esinemisoskust arendada.
 
Kõige määratlevama tähtsusega on korralik ettevalmistus. Enda teema valdamine on tähtsaim element avalikul esinemisel. Teema mitte tundmisemittetundmise korral on parem sõna mitte võtta. Eelnevalt peaks läbi mõtlema pidepunktid, millest rääkida ning mis järjekorras teemasid esitada, kõne konstrueerida. Samuti peaks kõne jõudma mingi kindla teesini. Kõne struktureeritus teeb kuulajaile lihtsamaks seda järgida ning selle tulemusena on publik rohkem aldis.
 
Suuline ettekanne peab põhimõtteliselt olema suuline. Sellest tulenevalt peaks oma kõnekõnet või teksti hästi tundma. Kõne meeldejätmiseks või struktureerimiseks võib kasutada spikri abi. Spikker võib olla mitmesugune, mälupildid näidetest ja formuleeringutest võib siduda näiteks eri sõrmedega nii, et kätt vaadates võib neid sealt “näha”.<ref name="Hägg" />
 
Retoorilises olukorras pakub puhtakujulisust silmside elava publikuga. See annab kuulajale tunde, et kõneleja huvitub kuulajaskonnast ning selle tulemusena suureneb kuulajaskonna huvi kõneleja vastu.