Solfedžo: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{See artikkel| räägib noodistlaulmise tehnikast; õppeaine kohta vaata artiklit [[Solfedžo (õppeaine)]]; Arvo Pärdi teose kohta vaata [[Solfedžo (Pärt)]]}}
'''Solfedžo''' (itaalia keeles ''solfeggio'', prantsuse keeles ''solfège'') on 16. sajandi teisel poolel alguse saanud pedagoogiline tehnika laulda noodist heliridu, intervalle ja meloodilisi harjutusi keskaegse [[solmisatsioon]]i abil, milles igale [[noot (muusika)|noodile]] vastab teatud [[silpnimetus]].
17. sajandil laiendati solfedžo mõistet itaalia lauluõpetajate loodud tekstita vokaalharjutustele, mis aitasid õpilastel arendada hääle liikuvust ja ornamenteerimise võimekust nö kaunistatud laulus (''canto figurato'').
Seitset kokkulepitud silpi nimetatakse (inglise keelt kõnelevates riikides): do, re, mi, fa, sol, la ja si. Muusikalistest silpidest räägib Rodgersi ja Hammersteini laul "Do-re-mi" muusikalist „[[Helisev muusika]]“.
|