Põhiseadus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
1. rida:
'''Põhiseadus''' ehk '''konstitutsioon''' määrab ära riigi korralduse ning inimeste õigused ja kohustused. Põhiseadust kõikidel riikidel pole. Näiteks [[Suurbritannia]]s asendab seda mitu [[seadus]]t.
 
'''Konstitutsioon''' ehk '''[[põhikord]]''' on ka riikliku korralduse printsiibid ning inimeste õigused ja kohustused olenemata sellest, kas nad on põhiseadusena sätestatud.
9. rida:
[[Demokraatia|Demokraatlikes]] riikides peetakse põhiseadust [[Jean-Jacques Rousseau]] mõttes [[ühiskondlik leping|ühiskondlikuks lepinguks]] [[kodanik]]e vahel: [[valitsus]] saab [[võim]]u [[rahvas|rahvalt]], mitte [[monarh]]ilt ega [[parlament|parlamendilt]] ning teda piiravad [[inimõigused]].
 
Enamiku riikide [[õigusaktide normihierarhia]]tes asub põhiseadus kõige kõrgemal kohal (seda asjaolu sõnastatakse mõnikord ka nii, et põhiseadus on teiste seaduste suhtes [[ülimuslikkus|ülimuslik]]). Põhiseadus annab aluse ja [[volitusnorm]]id madalama taseme [[õigusakt]]ide (näiteks seaduste) kehtestamiseks. Seetõttu peavad madalama taseme õigusaktid olema kooskõlas põhiseadusega. Sellise kooskõla üle teostavad järelevalvet [[konstitutsioonikohus|konstitutsioonikohtudülemkohtud]].
 
[[Konstitutsiooniparandus]]te tegemise protseduur on tavaliselt keerukam ja raskemini läbitav kui tavaliste seaduste kehtestamise protseduur. Vanim praeguseni kehtiv põhiseadus on [[Ameerika Ühendriikide konstitutsioon]]. Sellele järgnesid varsti [[Poola]]-Leedu aadliriigi ([[Rzeczpospolita]]) [[3. mai konstitutsioon]] ([[1791]]) ja [[Prantsusmaa]] põhiseadus ([[1792]]).
15. rida:
[[Westminsteri süsteem]]i järgi, mis sai alguse [[Inglismaa]]lt, moodustasid Briti põhikorra kirjutamata [[põhiseaduslikud tavad]], [[ülemkohtu pretsedendid]], [[kuninglikud prerogatiivid]] ja [[tavad]]. [[Briti impeerium]]i päevil toimis [[Salanõukogu Kohtukomitee]] mitmete Briti asumaade, näiteks föderaalkonstitutsiooni omavate [[Kanada]] ja [[Austraalia]] [[konstitutsioonikohus|konstitutsioonikohtuna]].
 
Westminsteri süsteemis on konstitutsioonipõhiseaduse ja parlamendis vastu võetud seaduse vaheline erinevus mõnevõrra meelevaldne ning seda mõjutab rahva austus mõningate tähtsate [[seadusandlik akt|seadusandlike aktide]] vastu. Näiteks parlamendis vastu võetud akte ''[[Bill of Rights (1689)|Bill of Rights]]'' ja [[Human Rights Act]] ning parlamendi loomisele eelnenud akti ''[[Magna Charta Libertatum]]'' peetakse fundamentaalsetepeamiste, peaaegu konstitutsioonilistepõhiseaduslike õiguste ja printsiipidepõhimõtete allikaks. Ometi ei erine need teistest parlamendis vastu võetud seadustest ning neid on sama hõlbus muuta.
 
Ainsad [[esimene maailm|esimese maailma]] [[demokraatia|demokraatlikud]] riigid, millel puudub põhiseadus, on [[Iisrael]], [[Uus-Meremaa]] ja [[Suurbritannia]].
 
Milline vormkuju konstitutsioonilpõhiseadusel ka ei oleks, seda kaitseb sageli teatud seaduslik organ, millel võib olla erinevaid nimesid, nagu "[[ülemkohus]]" või "[[konstitutsioonikohus]]" ([[Eesti]]s "[[Riigikohus]]").
 
==Vaata ka==