Johann Wolfgang von Goethe: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
→‎Looming: täiendatud, täieneb veel.
103. rida:
Olulisel kohal Johann Wolfgang von Goethe [[looming]]us olid [[aforism]]id.
 
Goethe oli ka mitmekülgne tõlkija, tõlkides prantsuse ([[Voltaire]], [[Pierre Corneille|Corneille]], [[Denis Diderot|Diderot]]), inglise ([[William Shakespeare|Shakespeare]], [[James Macpherson|Macpherson]], [[Lord Byron]]), itaalia ([[Benvenuto Cellini]], manzoni[[Alessandro Manzoni|Manzoni]]), hispaania ([[Calderón]]) ja vanakreeka keelest ([[Homeros]], [[Sophokles]], [[Euripides]]). Piiblist tegi ta [[Saalomoni ülemlaul|Saalomoni ülemlaulu]] uustõlke.
 
Goethe ka joonistas terve elu, eelistades kasutada pliiatsit, sütt, kriiti ja värvilist tinti. Ta joonistas peamiselt portreesid, teatristseene ja maastikke.
 
Loodust uuris Goethe peamiselt vaatluse teel, mikroskoopi suhtus ta umbusuga. Ta ise pidas oma peamiseks loodusteaduslikuks teoseks raamatut "Zur Farbenlehre" ('Värvusõpetusest', 1810), kaitstes seda kangekaelselt kriitikute eest ja pidades seda ka oma luuletustest tähtsamaks. Vastupidiselt Isaac Newtonile, kes väitis, et valge valgus koosneb erinevat värvi valgustest, uskus Goethe oma vaatlustele tuginedes, et valgus on jagamatu üksus ning et värvid tekivad heleda ja tumeda, valguse ja pimeduse koosmõjust.
 
 
Goethe oli vaimustatud [[ida filosoofia]]st. Ta pidas elu mõtteks armastust, kuna selle, ent ka mõistuse ja omavastutuse vägi oli tema jaoks universumi peamine jõud.<ref>{{Netiviide|Autor=[[Marika Villa]]|URL=http://ekspress.delfi.ee/kohver/turklannast-luther-reformib-islamit?id=78976530|Pealkiri=Türklannast "Luther" reformib islamit|Väljaanne=[[Eesti Ekspress]]|Väljaandja=[[Ekspress Meedia AS]]|Aeg=[[26. juuli]] 2017|Kasutatud=|Arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170726002030/http://ekspress.delfi.ee/kohver/turklannast-luther-reformib-islamit?id=78976530}}</ref>