Redaktsioon: 3. mai 2020, kell 21:21 redigeeri NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 90 095 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 4. mai 2020, kell 13:10 redigeeri eemalda Alina Vorontsihhina (arutelu \| kaastöö) 19 muudatust Täiendasin ehitusprotsessi osa Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
41. rida: Kolmekorruseline, kõrge [[kelpkatus]]e ja [[haritorn]]iga raekoda esindab oma põhikujus [[Madalmaad]]e [[barokkarhitektuur\|barokse]] linnapalee traditsiooni (samas stiilis on ka [[Narva raekoda]]). Peafassaadi viiluvälja ehib [[rokokoo\|rokokoostiilis]] [[Kartušš\|kartušš]], seinte kujunduses ja interjööris valitseb aga [[varaklassitsism]].<ref>Kaur Alttoa [http://www.tartu.ee/data/Raekoda_voldik_eesti.pdf Voldik Tartu raekojast]</ref> Tartu raekoja arhitektuur on erinevate suundumuste sümbioos, kannab 1775. a. suurele tulekahjule järgnenud ülesehitusperioodi iseloomulikke jooni. Selle arhitektuuriline lahendus sarnaneb linnapaleega. On näha Baieri arhitektuurikultuuri mõjutusi üldkavatises, ruumiprogrammis ja ka interjööride dekoori kavandites. <ref name=":0">{{Raamatuviide\|autor=Üprus, H.\|pealkiri=Tartu Raekoda\|aasta=1984\|koht=Tallinn\|kirjastus=Eesti Raamat\|lehekülg=}}</ref> === Eksterjöör === Hoone on kaheksateljeline, kõrge kelpkatusega (Baltimaade jaoks valmistati eriprojekte, milles arvestati traditsioonilise kõrge katusega) ja eenduva keskresaliitiga. Raekoda rajati havapuust alusparvele, kuna pinnas oli soine.<ref name=":0" /> Wather esitas kaks fassaadi projekti. Üks nendest hõlmas astmikfrontooni ajanäitajaga ja oli dekoorirohke (vanikute ja urnide motiiv). Otsus langes aga teisele kartušimottiviga ja kellatorniga lahendusele.<ref name=":1">{{Raamatuviide\|autor=Epi, T.\|pealkiri=Tartu linnaruum ja arhitektuur 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi esimesel poolel valgustusajastu ideede kontekstis. Eesti kunsti ajalugu 3\|aasta=2017\|koht=Tallinn\|kirjastus=Eesti Kunstiakadeemia\|lehekülg=243}}</ref> Kolmikjaotuse rõhutavad pilastrid hoone nurkadel ja keskrisaliidi servadel ning paarisliseenid. Kuubilise ehituskehandi rustreeritud soklikorrus on eraldatud ülakorrusest eenduva graniitsimsiga. Ülakorruse keskrisaliidi kroonib kolmnurkne ehisviil, akende kohal paiknevad kaarfrontoonid. Viiluväja ovaalakna (nn härjasilma) kilpornament kujutab konnakarbi.<ref name=":0" /> Klassitsistlikus stiilis pilastrina lahendatud kahetiivalise ukse on valmistanud tisler Adam Filip Paul. Seda kaunistavad girlandid, vanikud ja akantuserosetid.<ref name="muinas" /> Vastavalt ehitusarvetele, tema valmistas kogu fassadi puidust dekoori. Toomemäe poolne fssaad on peaaegu sama esinduslik, kui peafassaad. Ažuurne, laternakujuline haritorn on neljast küljest lahtise galeriiga ja sellest kerkivate kiivripaisutustega. Esimene aste on barokselt vormitud katus. Kuppelkiivrit kaunistavad neli vaasi iga galerii kohal. Teine aste on sibulakujuline. Tornilaterna ballustraad ning neli dekoratiivvaasi tornikaartel on treialmeistri H. W. Möhlbergi töö. Torni tippu paigutatud kuuli, tuulelipu ja tähe kuldas vöötegija- meister N.W. Braunschweig. Seda tüüpi tornikiivrid olid leevinud 18. sajandi algusel saksa katoliiklikute kirikute seas. Toomemäe poolse kella paigaldati ülikooli jaoks 1805. aastal.<ref name=":0" /> === Interjöör ja ruumijaotus === Kujunduses peegelduvad hoone funktsioon nii administratiiv- (linnapaleelik fassaad ja pidulik raesaal) kui ka kohtuhoonena (troostitud vanglaruumid soklikorrusel ja võlvitud ruumidega keldris). Keldris asusid lubja- ja puukeldrite kõrval üksikkongid. Vangikongide vahel kulges lahtine kloaak, kuhu saabusid mustusekanalid. Ka soklikorrusel asusid vasakus tiivas vangikambrid, need olid saksa soost kodanikele. Paremal, tänapäeva apteegi ruumides, paiknes vaekoda, mis põhjustas seina viltuse asetuse. Sinna sattus koormatega läbi laia portaali Toomemäe-poolses fassaadis. Samal pool ruumides asus materjaliladu ning koht vangivalvurile, peatrepi kõrval – köök. Soklikorusel puudub vestibüül (peaportalist sisse astudes näeme kohe teisele korrusele viivat graniidist astmetega treppi), mis rõhutab korruste funtsionaalset eraldatust ka sisekujunduses. Laed on võlvitud, kuid need ei mõju sarnaselt keskaegsetele raskena või konstruktiivsena, võlvisid on kasutatud arhitektuurilise lahendusena.<ref name=":0" /><ref name="muinas" /> Teist korrust kaunistavad koridorides rist- ja ruumides radiaalvõlvid, mis loovad huvitava valguse-varju mängu. Kohtuvad ka laemaalingud. Pikiteljel olevast koridorist hargnesid kohtutoad ja bürgermeistri vastuvõturuum. Kolmanda korruse keskel asusid võlvitud arhiivruumid. Paremasse tiiba on ehitatud klassitsistliku sisekujundusega raesaal - raekoda kõige pidulikum ruum. Ruumi aknaseinad on õrnrohekat värvi, neid kaunistavad kunstmarmorist tahveldised ja raamistavad lihtsad stukkliistud. Nende vahel sügavad põrandani ulatuvad aknaorvad on rokokoole omane „lehtla“-motiiv, kuid rangelt tahvliteks liigendatud seinapinnad on juba iseloomulikud klassitsismile, samamoodi nagu ka nendele stukist modelleeritud drapeeritud ripprätikud. Supraporti, lambrii ja aknapealsed ristkülikukujulised dekoratiivpindad on kaunistatud loorberi- ja roosivanikutega ning rosetikestega. Rosetid, girlandid, draperiid ja teised ornamendid valmisid J. H. B. Walteri stukitöökojas. Vaasiga kaunistatud kahhelahi pärineb 19. sajandist (pottseppmeister Grossmann). <ref name=":1" /><ref name="muinas" /><ref name=":0" /> === Hilisemad muutused === Kõige sagedasemad remondi tööd toimusid torni (1827, 1890, 1979) ja kella puhul. 1833. aastal sai raekoda uue värvkatte – ookri ja indigo kombinatsioon (1970-ndatel asstatel sai hoone oma originaalse värvi tagasi). 1885. aastal asendati kivikatus plekkkatusega. 19. sajandil likvideeriti soklikorrusel asunud vaekoda. Esialgu olid ruumid vahtkonna kasutuses. 20. sajandil (1922. a.) rajati sinna apteek. Sama korruse vasaku tiiva ja keldri ruumid olid Tartu Linna Panga kasutuses. 1931. aastal asendati A. Podtschekajevi projekti järgi pangaruumides vaheseinu arkaadidega, ka ehitati kinni apteegi ühendust teiste ruumidega. 1984. aastal muudeti kolmeastmelist trepi viieastmeliseks ning tehti esimese korrusse trepi lühemaks. Arhitektiks oli T. Org. 1980. aastal uuendati katust. Samal aastal restaureeriti raesaal (tööd jätkusid 2003). Kümme aastat hiljem alustati vundamentide kindlustamisega. Klassitsistlikus stiilis välisust restaureeriti aastal 2000 ning järgmisel aastal sai raekoda endale 18 kella, mis mängivad kellamängu. Kahe vana kella asukoht muutus<ref name="muinas" />.<ref name=":0" /> ==Raekoja kellad==

Tartu raekoda: erinevus redaktsioonide vahel