Diiselmootor: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu
PResümee puudub
27. rida:
Diiselmootor nõuab käivitamisel suure surveastme tõttu väntvõlli pööramiseks suuremat jõudu kui samasuguse silindritöömahuga bensiinimootor, seetõttu vajab diiselmootor võimsamat starterit ja akut. Diiselmootoreid käivitatakse ka suruõhuga, mida juhtakse silindritesse vajalikus järjekorras.
 
Üks märkimisväärsemaid diiselmootorite miinuseid seisneb suvise diislikütuse tahkestumises madalal õhutemperatuuril. Samuti on diiselmootorid tundlikud kütuse saastatuse suhtes. Diiselmootori kütusesüsteem on keerulisem ja kallim remontida (pihustid ja kõrgsurvepump). Diiselmootorite võimsus sama silindrimahu juures on üldjuhul madalam kui bensiinimootoritel, kuigi diiselmootorite väntvõlli väändemoment üldjuhul on suurem. Viimase ajani on peetud diiselmootoreid rohkem saastavaks kui bensiinimootoreid. Olukord on muutunud ''[[Common railühisanumsissepritse]]'''i (ühisanumpritsega pihustid, mida juhib elektrooniline "aju") kasutuselevõtuga. Kui tavalise mehaanilise [[sissepritse]] puhulkorral on pihustites rõhk 100–400 baari, siis uutes ''Common rail'''iühisanumsissepritse tüüpi pihustites on rõhk 1000–2500 baari.
 
==Viited==
 
{{viited}}