Otepää kõrgustik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
13. rida:
Otepää kõrgustikku saab jaotada kaheks kõrgemaks osaks, mille vahel on põhja-kirde – lõuna-edela vagumus absoluutkõrgustega 120–130 meetrit. Vagumuses asuvad kolm suuremat järve – [[Pangodi järv|Pangodi]], [[Nõuni järv]] ja [[Pühajärv]]. Põhjas vagumus ühineb [[Elva jõgi|Elva jõe]] oruga ning lõunas seda jätkub [[Väike Emajõgi|Väikese Emajõe]] org.
 
Otepää kõrgustiku lääneosas asuvad selle kõrgemad mäed: [[Kuutsemägi]], [[Kõrgemägi (Otepää vald)|Kõrgemägi]], [[Tsiatrahvimägi]] ning [[Harimägi]]. Kõrgustiku idaosas asuvad kuplikujulised [[Väike Munamägi]] ja [[Tedremägi]]; ida pool [[Tõikamägi]] ja [[Laanemägi]].
 
Kõrgustiku lääneosa on väiksem ja kõrgem, idaosa on ulatuslikum ja laugem. Arvukad ürgorgud jaotavad kõrgusttikku väiksemateks küngastikeks ja lainjateks lavadeks. Pangodi ümbrus ja [[Kambja Köstrimäed]] paistab silma liigestatud reljeefiga. Kõrgustiku kaguosas on palju üsna sügavaid (kuni 40 m) orgusid, suurimad nendest on [[Kooraste org]], [[Jõksi-Piigandi org]], [[Erastvere-Ahja org]] ning Urvaste ürgorg.