Andreas Erlemann: erinevus redaktsioonide vahel

Seminari lõpetamise järel töötas aastatel [[1856]]–[[1859]] kihelkonnakoolmeistri ja köstrina [[Kanepi]]s, sattus aga vastuollu kohaliku kirikuõpetajaga ning lahkuskolis [[Helme]]sse. Helmes asus ta aastal [[1859]] tööle köstri ja kihelkonnakoolmeistrina, kus taseal tegutses omata elu lõpuni. Ta juhatas Helme kihelkonna laulukoori ning võttis sellega osa kolmest laulupeost. Ta kuulus [[Eesti Kirjameeste Selts]]i, tegutses [[Aleksandrikool]]i Helme abikomitee esimehena. Ta tegutseslõi aktiivseltkaasa ka kohalikus seltsielus. Ta: asutas Helme Laulu ja Mängu Seltsi, oli Helme Laenu- ja Hoiuühisuse üks asutajaid ja juhatuse liige, osales Helme Põllumeeste Seltsi töös, oli Liivimaa Maanõunike Kolleegiumi peavolinik Helme mõisa agraarstatistika alal.

Erlemann suri aastal [[1915]] ja ta maeti [[Helme kalmistu]]le.<ref>Heinrich Rosenthal. Eesti rahva kultuuripüüdlused ühe inimpõlve välte. Mälestusi aastatest 1869-1900 Eesti Päevaleht 2010, lk. 110</ref>