Johann Wolfgang von Goethe: erinevus redaktsioonide vahel

Esteetiliste põhimõtete läbiarutamise käigus lõid nad kirjandus- ja kunstikontseptsiooni, mida hakati nimetama Weimari klassitsismiks. Kaks kirjanikku innustasid teineteist vastastikku, olles üksteise parimad kriitikud. Näiteks aitas Schiller oma kommentaaridega palju kaasa Goethe romaani „Wilhelm Meisters Lehrjahre“ („Wilhelm Meisteri õpiaastad“) valmimisele ning julgustas teda jätkama „Fausti“. Goethe-uurija Nicholas Boyle’i sõnul kujutas kirjavahetus „Wilhelm Meisteri“ asjus [[1795]]–[[1796]] endast Goethe ja Schilleri vahelise vaimse suhte kõrgpunkti. Schilleri surma 1805. aastal elas Goethe väga raskelt üle. Schilleri surma järel lõppes ka Weimari klassitsismi õitseaeg.

 

=== Hilisem elu (1805–1832) ===

 

Goethe elu viimaseid aastaid kirjeldab tema sekretär [[Johann Peter Eckermann]] raamatus "Kõnelused Goethega tema viimastel eluaastatel 1823–1832" ("Gespräche mit Goethe in den letzten Jahren seines Lebens", [[1836]]–[[1846]]).

 

== Looming ==

Johann Wolfgang von Goethe alustas kirjanduslikku tegevust luuletuste ja näidendite avaldamisega. Tähelepanuväärseim näidend, mis tegi Goethe tuntuks kogu [[Saksamaa]]l, oli 1773. aastal ilmunud "[[Götz von Berlichingen]]".

Goethe oli vaimustatud [[ida filosoofia]]st. Ta pidas elu mõtteks armastust, kuna selle, ent ka mõistuse ja omavastutuse vägi oli tema jaoks universumi peamine jõud.<ref>{{Netiviide|Autor=[[Marika Villa]]|URL=http://ekspress.delfi.ee/kohver/turklannast-luther-reformib-islamit?id=78976530|Pealkiri=Türklannast "Luther" reformib islamit|Väljaanne=[[Eesti Ekspress]]|Väljaandja=[[Ekspress Meedia AS]]|Aeg=[[26. juuli]] 2017|Kasutatud=|Arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170726002030/http://ekspress.delfi.ee/kohver/turklannast-luther-reformib-islamit?id=78976530}}</ref>

 

==Tunnustus==

*1808 – valiti [[Baieri Teaduste Akadeemia]] korrespondentliikmeks.