Von Neumanni arhitektuur: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
TuuleT (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
TuuleT (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
46. rida:
 
==Von Neumanni arhitektuuri piirangud==
Käske ja andmeid hoitakse ühtses mälukeskkonnas ning sellest tingituna on siini kasutus protsessori ja mälu vahel samuti jagatud. Käsud ja andmed loetakse mälust jadapöördusega, mis aga seab olulisi piiranguid mälupöördustele. Sellist olukorda nimetatakse von Neumanni pudelikaelaks. Kuna erinevalt Harvardi arhitektuurist ei saa programmi mälu ja andmete mälu lugeda samaaegselt, on infotöötluse kiirus palju väiksem protsessori tegelikust jõudlusest, sest protsessor on sunnitud ootama seni, kuni andmete lugemine/kirjutamine mälust on lõpetatud.<ref name="backus">{{cite journal |doi=10.1145/359576.359579 |title=Can Programming Be Liberated from the von Neumann Style? A Functional Style and Its Algebra of Programs |author-last=Backus |author-first=John W. |doi-access=free }}</ref>
 
Kuna von Neumanni arhitektuuri puhul puudub erisus mälus säilitatava info - andmete ja käskude - vahel, siis on oht, et programmis tekkiva vea tõttu kirjutatakse üle arvuti mälus olevad käsud, mis võib kahjustada hetkel arvutis jooksvat programmi, teisi arvuti mälus olevaid programme või koguni arvuti operatsioonisüsteemi.