Redaktsioon: 1. mai 2020, kell 16:51 redigeeri TuuleT (arutelu \| kaastöö) 31 muudatust P →‎Viited ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 1. mai 2020, kell 17:41 redigeeri eemalda TuuleT (arutelu \| kaastöö) 31 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus: ümberlülitus Uuem muudatus →
1. rida: [[Fail:Von Neumanni arhitektuur.png\|pisi\|293x293px\|von Neumanni arhitektuur\|alt=]] '''Von Neumanni arhitektuur''', tuntud ka nime all von Neumanni mudel või Princetoni arhitektuur, on [[arvutiarhitektuur]], mis põhineb aastal 1945 matemaatik [[John von Neumann\|John von Neumanni]] poolt välja pakutud arvuti arhitektuuri kirjeldusel uue täis-elektroonilise [[EDVAC]] arvuti jaoks. Käsikiri “First Draft of a Report on the EDVAC”~~<ref name="FirstDraftReport" />~~ kirjeldas arvuti arhitektuurilist ülesehitust, kus käske ja andmeid säilitatakse arvutis ühises mäluruumis ning arvutit juhitakse tema enese [[Mälu (arvuti)\|mällu]] salvestatud programmiga. See arvutiarhitektuur on saanud aluseks suurema osa tänapäeva arvutite disainile. Terminist “von Neumanni arhitektuur” on kujunenud mõiste, mis kirjeldab kõiki siseprogrammarvuteid, milles ühise [[Siin\|siini]] tõttu ei saa käskudega ja andmetega seotud operatsioonid toimuda samal ajal. Von Neumanni arhitektuuril põhinevad arvutid on lihtsama disainiga kui [[Harvardi arhitektuur\|Harvardi arhitektuuriga]] arvutid, mis on samuti siseprogrammarvutid, kuid millel on eraldi aadressi- ja andmesiinid mälust lugemise/kirjutamise jaoks ning käskude mälust võtmiseks. 9. rida: ==Ajalugu== Siseprogrammarvutid olid suur edasiminek 1940. aastate programmjuhtimisega arvutitest, nagu Colossus ja ENIAC, kuna arvuti töö juhtimiseks hakati kasutama arvuti mälus säilitatavat programmi. Paljud esimesed arvutid ei olnud kas üldse ümberprogrammeeritavad (arvuti täitis vaid üht kindlat riistvarasse installeeritud programmi) või siis oli võimalik arvuti ülesannet teatud piirides muuta, kuid see nõudis palju vaeva. Näiteks kuigi ENIACi puhul oli tegemist juba täiselektroonilise arvutiga, programmeeriti seda ikka käsitsi sadade ja tuhandete pistikute ning lülitite ümberseadistamisega ja seega võis uue programmi ülesseadmine võtta aega koguni kolm nädalat.~~<ref name="8WN9s" />~~ ==Tööpõhimõte== 18. rida: * mälu, millesse salvestatakse andmeid ja käske * väline massmälu * sisend-väljund seadmed~~<ref name="FirstDraftReport" />~~ ==Varajased Von Neumanni arhitektuuril põhinevad arvutid== Käsikirjas “First Draft of a Report on the EDVAC” kirjeldatud arhitektuurilist ülesehitust kasutati arvutite ehitamisel paljudes ülikoolides ja suurettevõtetes.~~<ref name="13MjF" />~~ * ARC2 - Birkbecki kolledž, [[Londoni Ülikool]], [[Suurbritannia]]. Alustas ametlikult tööd 12. mail 1948. 29. rida: * CSIRAC - Austraalia teadusorganisatsioon CSIRO. [[Austraalia]] esimene digitaalne arvuti (november 1949). * [[EDVAC]] - loodi Ameerika Ühendriikide armee Ballistilise Teadustöö Labori jaoks (sai valmis 1949, alustas tööd 1951). * ORDVAC - [[Illinoisi Ülikool]], [[Ameerika Ühendriigid]]. Sai valmis novembris 1951, valmistati samuti Ballistilise Teadustöö Labori jaoks.~~<ref name="6SVPN" />~~ * IAS masin - [[Princetoni Ülikool]], Ameerika Ühendriigid (jaanuar 1952). * MANIAC I - Los Alamose teaduslabor, Ameerika Ühendriigid (märts 1952). 48. rida: Kuna von Neumanni arhitektuuri puhul puudub erisus mälus säilitatava info - andmete ja käskude - vahel, siis on oht, et programmis tekkiva vea tõttu kirjutatakse üle arvuti mälus olevad käsud, mis võib kahjustada hetkel arvutis jooksvat programmi, teisi arvuti mälus olevaid programme või koguni arvuti operatsioonisüsteemi. == Viited == <references /><br /> ~~{{viited\|allikad=~~ <ref name="FirstDraftReport">{{Citation \| last = von Neumann \| first = John \| author-link = John von Neumann \| title = First Draft of a Report on the EDVAC \| year = 1945 \| url = http://qss.stanford.edu/~godfrey/vonNeumann/vnedvac.pdf \|accessdate=24. august 2011}}</ref> ~~<ref name="8WN9s">{{Harvnb\|Copeland\|2006\|p=104}}</ref>~~ ~~<ref name="13MjF">{{cite web \|url= http://www.ias.edu/people/vonneumann/ecp/ \|title=Electronic Computer Project \|publisher= [[Institute for Advanced Study]] \|accessdate=26.05.2011}}</ref>~~ <ref name="6SVPN">{{citation \| author=James E. Robertson\| title=Illiac Design Techniques\| publisher=report number UIUCDCS-R-1955-146, Digital Computer Laboratory, University of Illinois at Urbana-Champaign\| year=1955}}</ref> }}{{Protsessorite tehnoloogia}}▼ [[Kategooria:Arvutiarhitektuur]] ▲}}{{Protsessorite tehnoloogia}}

Von Neumanni arhitektuur: erinevus redaktsioonide vahel