Vibuhäll: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Täiend.
PResümee puudub
3. rida:
 
==Paigaldus==
Eesti alal rippus vibuhäll [[talumaja|talu]]<nowiki/>[[tuba|toas]] ema magamisaseme juures lakke kinnitatud umbes 3 m pikkuse kasepuust lati (nimetati vibu, [[Võru murre| võru murdes ]]''nõder'') küljes. Tööajal kiikus [[imik]] [[heinamaa]]l või põllul vibuhällis, mis paigaldati kohapeal, ka puuoksa külge.<ref name="Rahvakultuuri leksikon"/>
 
==Kasutamine==
[[Kask]] sobis vibuks tema painduvuse ja sitkuse tõttu. Hälli ülemiste nurkade külge kinnitati neli nööri, millega see vibu otsa riputati. Kasest vibu jämedus valiti selliseltnii, et häll õõtsuks sobival kõrgusel õõtsuks. Vibu ots pisteti lae ja tala vahele ning toetati keskosas lakke kinnitatud konksule või kinnitati nööriga rippuma [[aampalk|aampalgi]] külge. Hälli alumises servas oli põrandani nöör, mille otsa oli seotud kepp. Kepile jalaga vajutades hakkas häll kiikuma ning ema sai käsi kasutada muu töö tegemiseks.<ref name="Etnograafia sõnaraamat">[[Eesti etnograafia sõnaraamat]]. Koostanud [[Arvi Ränk]], toimetanud Õie Ränk. Tallinn 1995. lk 24</ref>
 
Hälli otsad olid kergelt kaarja kujuga ning seda tõsteti kaare- või südamekujuliste avauste abil, mis olid lõigatud otsalaudade servadese.<ref name="Etnograafia sõnaraamat"/>