Erinevus lehekülje "Haljala kirik" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 15 baiti ,  7 kuu eest
P
resümee puudub
P
P
 
==Ajalugu==
Haljala küla mainitakse esmakordsel [[1241]]. aastal [[Taani hindamisraamat|Taani hindamisraamatus]], kuid [[Haljala kihelkond]] ja esimene [[puukirik]] ehitati ilmselt juba [[1220. aastad|1220. aastatel]]. Peale selle, et [[1485]]. aastal rajati Haljalasse Püha Risti kantsel, puuduvad [[Keskaeg|keskaegsete]] sündmuste või kiriku ehituse kohta täielikult andmed. [[Liivi sõda|Liivi sõja]] alguses, [[1558]]. aastal, rüüstasid Vene väed kogu [[Virumaa|Virumaad]]<ref name=":1">{{Netiviide|autor=Kadakas, Villu|url=http://www.arheoloogia.ee/ave2016/AVE2016_12_KADAKAS_Haljala.pdf|pealkiri=Archaeological studies in the church of Haljala,|väljaanne=arheoloogia.ee|aeg=2016|vaadatud=14.11.19|failitüüp=pdfPDF}}</ref> ja ilmselt süütasid ka Haljala kiriku, kuid kirjalikud allikad selle kohta puuduvad. 1703. aastal, [[Põhjasõda|Põhjasõja]] käigus, põles kirik jälle, selle kohta on kirjalikud allikad säilinud.<ref name=":1" />
 
[[Gustav Sandberg|Gustav Sandbergi]] käsikirjas "Mineviku mälestusi Haljala kihelkonnast vanemast ajast kuni teise maailmasõjani" oletab autor, et Haljala kirik ehitati sinna, kus omal ajal enne [[Ristiusk|ristiusustamist]] oli olnud püha paik ja kogunemiskoht. Üheks põhjuseks ilmselt soov võõrutada rahvast nende varasemast usust.<ref name=":2">Eesti kultuurilooline arhiiv [edaspidi EKLA], EKLA-11222-62335-48194, lehed 6–13: Gustav Sandberg ,,"Mineviku mälestusi Haljala kihelkonnast vanemast ajast kuni teise maailmasõjani’’maailmasõjani", ''sine anno.''</ref> Kirik on saanud kannatada nii [[Liivi sõda|Liivi sõja]] algul [[1558]]. aastal kui ka [[Põhjasõda|Põhjasõjas]] [[1703]]. aastal. Samuti on kirikutorni korduvalt põlema süüdanud [[äike]] ([[1761]], [[1831]]). Haljala kiriku tornikiiver sai praeguse kuju [[1865]]. aastal.<ref name=":3">{{Raamatuviide|autor=Alttoa, Kaur|pealkiri=101 Eesti pühakoda|aasta=2015|koht=Tallinn|kirjastus=Varrak|lehekülg=118–120}}</ref> Haljala kirikule allusid ka abikirikud ([[kabel]]id) [[Toolse]]l, [[Käsmu]]s, [[Pihlaspää]]l ja [[Vainopää]]l.
 
=== Enne praegust kirikuhoonet ===
Kiriku 34-meetrine torn on Eesti keskaegsete [[Maakirik|maakirikute]] üks kõrgemaid torne,<ref name=":3" /> sellel on kaheksa korrust, esimest korrust katab võlvitud lagi. Kiriku lääneküljel asuva torni alumine osa on nelinurkne ning alates katusest muutub ülemine osa oktagonaalseks.<sup><sup>[15]</sup></sup> Torni ülemistel korrustel on [[Kaitsefunktsioon|kaitsefunktsioonist]] lähtuvalt kahe kaupa müüritrepid ja laskepilud.<ref name=":0" /> Haljala kirikutorn on suuniseks rändajale, märk pühakojast, lisaks võis tornil olla ka abikutsungi funktsioon: [[Rakvere ordulinnus|Rakvere linnust]] ja Haljala kirikutorni eraldavad vaid 11 kilomeetrit, mistõttu sai häda korral teada anda varitsevatest ohtudest, kiriku kellad kostusid kaugele.<ref name=":2" />
 
Kaur Alttoa on arutlenud oma artiklis "Eesti keskaegne kirik redupaigana?" mida peab ennekõike [[Hüpotees|hüpoteesiks]], selle üle, kas kaminaga varustatud ruum kirikus on koheseltkohe ka redupaik.<ref name=":6">{{Raamatuviide|autor=Alttoa, Kaur|pealkiri=Õpetatud Eesti seltsi aastaraamat|aasta=2014|koht=|kirjastus=|lehekülg=210–229|artikkel=Eesti keskaegne kirik redupaigana?,}}</ref> Haljala kiriku tornil on samuti kaks kaminat, kuid nagu ka teistel juhtudel, kus kaminate funktsioon on teadmata, on see ka Haljala kirikute puhul nii. Jääb lahtiseks, kas kaminad olid tarvilikud soojendamiseks, toidu tegemiseks või hoopis valvurite jaoks.<ref name=":6" />
 
Kogu kiriku sisustus on märksa hilisem: [[hauaplaat]], kaks [[Lühter|lühtrit]] ja [[vaskbraa]] pärinevad 17. sajandist, [[Barokk-kantsel|barokk-kantsli]] autoriks on [[Johann Valentin Rabe]] ning see on aastast 1730.<ref name=":0" /> Alttoa mainib siinkohal, et võimalik võib olla ka see, et Rabe tegi varasemat kantslit pisut ümber ja valmistas uue kõlakatuse.<ref name=":3" />
 
== Nimipühak ==
Haljala kirik on ainuke pühakoda Eestis, mis on pühitsetud [[Püha Mauritus|Pühapühale Mauritusele]]. Kuigi ükski allikas ei viita otseselt põhjusele, miks on kirik just Mauritiusele pühitsetud, siis oletatavasti, et see on seotud kiriku sõjalise kaitsefunktsiooni ja Mauritiuse kui sõdalase [[Kaitsepühak|kaitsepühakuks]] olemisega.
 
<br /><gallery>
Haljala kirikuaia piirdemüür.jpg|Kirikuaia piirdemüür
</gallery>
 
== Viited ==
<references />
 
== Välislingid ==
* {{kultuurimälestis}}
 
<br />
 
== Viited ==
<references />
{{Haljala kihelkond}}
 
115 996

muudatust