Erinevus lehekülje "Flööt" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 44 baiti ,  5 kuu eest
P
resümee puudub
P (Tühistati kasutaja 195.250.188.129 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Kuriuss.)
Märgis: Tühistamine
P
[[Partituur]]is noteeritakse flöödipartii tavaliselt kõige ülemisele noodijoonestikule [[viiulivõti|viiulivõtmes]]. [[Suur flööt]] noteeritakse in C, kuid flöötide perekonna muud pillid on [[transponeeriv muusikainstrument|transponeerivad muusikainstrumendid]]:
* [[pikoloflööt]] noteeritakse tavaliselt kas in C (kõlab kirjutatust oktav kõrgemal), in Des või in Es;
* [[altflööt]] noteeritakse kas in G, in F või in Es;
* [[bassflööt]] noteeritakse kas in C või in B;
* [[kontrabassflööt]] noteeritakse in G.
 
== Ehitus ==
Flööte on valmistatud õõnsastestõõnestest [[luu]]dest, [[bambus]]est, [[savi]]st ja [[puit|puidust]]. Tänapäeval valmistatakse flööte ka kunstmaterjalidest, sealhulgas metalli- ja muudest sulamitest (sealhulgas [[klaas]]ist) ja [[süsinikkiud|süsinikkiust]]. Levinuim keskklassiflööt kannab enamasti hõbedaproovi 900.
 
Flöödid jagunevad otsast puhutavateks pikiflöötideks ([[plokkflööt]]) ja küljelt puhutavateks [[põikflööt]]ideks ([[traaversflööt]]), millest arenes tänapäevane flööt. Tänapäeval on flööt ainuke puhkpill, millesse puhutakse mitte toru otsast, vaid küljelt, hoides pilli suu ees paremale põiki, sellest ka nimetus põikflööt (saksa keeles ''Querflöte''). Nüüdisaegse välimuse ja omadused andis flöödile saksa pillimeister [[Theobald Böhm]] ([[1794]]–[[1881]]). Plokkflöödi omapära võrreldes teiste puupuhkpillidega on ehituse lihtsus: tal puuduvad liikuvad osad.
=== Kõlavärvivariandid ===
Lisaks tavapärasele flöödi kõlavärvile on nüüdismuusikas kasutusel
* "flattermöire" (inglise keeles ''roar-flutter''): [[flatterkõla]], ka mis tekib kõri, keele ningja kopsudest lähtuva õhujoa flatteri koostoimes;
* [[guturaalheli]]dega rikastamine, mida kasutatakse tihti samaaegselt 1. oktaavi helide mängimisega ;
* "neutraalne" kõlavärv, mida on kõige lihtsam saavutada vahemikus a1 kuni cis2;
* heli ''glissando''-laadne äralõikamine (''off-pitch'');
* [[kõlavärvitremolo]], ka [[kõlavärvitriller]], ka itaaliakeelse sõnana ''[[bisbigliando]]'' või ingliskeelse sõnana ''hollow tone'' (õõnes kõla, kume kõla, vale kõla), mille puhul sama kuuldava helikõrguse juures kasutatakse erinevaid põhitoone. Efekt tekib siis, kui kasutada sama või ligilähedaselt sama helikõrgusega heli mängimiseks erinevaid sõrmestusi.
 
=== Hingamisaparaat, suuõõs ja huuled ===
Hingamisaparaadi ja huulte koostoimes kasutatavateks nüüdismuusika mänguvõteteks on
* ''[[sibilando]]'', mille puhul huuled on maksimaalselt lõdvad, toonis on palju lisaõhku, kuid helikõrgus on siiski veel kuulda. Tekkiv heli on müralaadne ja agressiivselt sisisev;
* ''[[sputato]]'', mille puhul huuled on maksimaalselt lõdvad, toonis on palju lisaõhku ja täpne helikõrgus puudub. Sarnane heli tekib siis, kui lihtsalt puhuda ilma atakita läbi suuava;
* agressiivne [[ülepuhumine]], nii et heli läheb otsekui "lõhki";
* [[alapuhumine]], mille puhul flöödi huulikusse või ilma huulikuta torusse puhutakse nagu vaskpilli huulikusse, tekitades nii-öelda "trompeti heli"trompetiheli (inglise keeles ''trumpet sound''). Selline heli võib kõlada isegi kuni suur septim madalamalt ;
* [[heli murdmine]], mille tulemuselt on võimalik tõsta esile põhiheli erinevaid harmoonilisi ülemhelisid. Selleks tuleb huulikusse puhuda täiesti lõdvalt ning minimaalse õhusurvega, et ei tekiks selgelt kuuldavat põhitooni;
* heli tekitaja muutmine
** suuõõne kuju muutmine, et saavutada heli maksimaalse kvaliteediga muusikalisest helist kuni täieliku kahinani. Selle võtte jaoks kasutatakse ka mõistet [[eoolia heli]] (inglise keeles ''aeolian sound''), itaalia keeles tähistab sama asja sõna ''soffiata'' ningja prantsuse keeles ''souffle);''
** flöödi heli "taga" oleva vokaali muutmine;
** õhujoa kiiruse, tugevuse ja tormilisuse muutmine. Õhusurve kahanemisel, nagu see toimub väljahingamise kõige viimases faasis, tekib "õõnes" (''hollow'') kõlavärv. Sama efekti võib saavutada, kui takistada õhujoa kulgemist keelega.;
* "reaktiivlennuki vilin" (inglise keeles ''jet whistle'') on müraheli, mis tekib, kui sulgeda suuga kogu flöödi huulikuava ja puhuda instrumenti suure jõuga otse ja tooni tekitamata. Kõla meenutab eoolia helisid, kuid on valjem ja vilisevam. Nimetus pärineb [[Hector Villa-Lobos|Hector Villa-Lobose]]'e samanimelise teose flöödile ja tšellole pealkirjast. Reaktiivlennuki vilina efekti võib kombineerida ka flöödi kaudu sissehingamisega.
 
=== Keel ===
Keele abil teostatavateks mänguvõteteks on näiteks
* [[keelelöök]] (inglise keeles ''slap tongue''), mis võib kõlada koos helikõrgusega või ilma selleta. Vahemikus c1 kuni f2 tekkivat helikõrguseta keelelöögi heli nimetatakse ka flöödi ''pizzicato''-efektiks ;
* [[timpaniefekt]], mis tekib, kui lüüa keelega vastu huuliku suuava see hetkeks sulgedes;
* ülikiire stakaato. Flöödil on võimalik mängida stakaatos kuueteistkümnendiknoote temops 1/4 = 160 MM;
* [[keeleramm]] (inglise keeles ''tongue ram''), mille puhul huuliku suuava kaetakse kogu suuga ning pressitakse seejärel keel jõuliselt ja väga kiiresti vastu hambaid. Lihtsaim viis saada õige kõla on öelda ingliskeelne sõna ''hot'' või häälikuühend '"ht'". Tekkiv heli kõlab suur septim noteeritust madalamal.
 
=== Huulik ===
114 158

muudatust