Redaktsioon: 30. aprill 2020, kell 23:38 redigeeri 193.40.12.10 (arutelu) Natuke parandusi ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 1. mai 2020, kell 10:38 redigeeri eemalda 193.40.12.10 (arutelu) Mõned muudatused Uuem muudatus →
19. rida: Vööndiaeg oli Eestis kasutusel kuni Eesti annekteerimiseni [[Nõukogude Liit\|Nõukogude Liidu]] poolt. 5. augustil 1940 kehtestati Eestis [[dekreediaeg]] GMT+3, mis oli [[Moskva aeg]].<ref>Vabariigi Valitsuse 3. augusti 1940. a. otsus Eesti NSV territooriumil Moskva kellaaja kehtestamise kohta (Riigi Teataja 1940, nr. 93, art. 921).</ref> [[Teine maailmasõda\|Teise maailmasöja]] ajal kehtestasid Saksa okupatsioonivõimud hõivatud territooriumeil [[Kesk-Euroopa aeg\|Kesk-Euroopa aja]] GMT+1. Kesk-Euroopa aeg jõudis Kilingi-Nõmme 7. juulil 1941 ja Osmussaarele detsembri alguses 1941.<ref>Valori tähetarkus, Aeg ja kalender 14. [http://valor-tahetark.blogspot.com/2012/06/aeg-ja-kalender-14.html], vaadatud 26.04.2020.</ref> Saksa okupatsiooni ajal oli 1943. aastal suveaeg GMT+2 29. märtsist kuni 4. oktoobrini. Suveaeg algas ka 3. aprillil 1944 ning kestis kuni nõukogude vägede saabumiseni oktoobris 1944, mil Eestis kehtestati jälle Moskva aeg GMT+3. ~~Ida-Euroopa aeg GMT+1 püsis Eestis kuni Eesti taasokupeerimiseni Nõukogude Liidu poolt augustis kuni oktoobris 1944, mil Eestis kehtestati jälle Moskva aeg GMT+3.~~ Muutumatu Moskva aeg GMT+3 / UTC+3 oli Eestis kuni 1981. aastani. Siis hakati Nõukogude Liidus rakendama suveaega. 1. aprillil kell 0.00 keerati kella tund aega edasi ja 30. septembril kell 24.00 tund aega tagasi. Nii oli see kuni 1985. aastani, kui hakati kella keerama nädalavahetusel. Suveaeg algas märtsi viimasel pühapäeval kell 2.00 ja lõppes septembri viimasel pühapäeval kell 3.00. Dekreediajale rakendatud suveaja tõttu oli kuuel kuul aastas tsiviilaeg Eestis vööndiajast kaks tundi ees -- UTC+4. 20. märtsi 1989 ENSV Ministrite Nõukogu määrusega peatati Eestis dekreediaja rakendamine.<ref>Eesti NSV Ministrite Nõokogu määrus 20. märtsist 1989. a. nr. 111 (RT I 1996, 70, 1211).</ref> Alates 26. märtsist 1989 kehtis Eestis Ida-Euroopa aeg UTC+2 ja märtsikuu viimasest pühapäevast septembrikuu viimase pühapäevani suveaeg UTC+3. 1996. aastal lükati suveaja lõpp kuu aega edasi oktoobri viimasele pühapäevale.<ref>Vabariigi Valitsuse määrus nr. 234, 24.09.1996 (RT I 1996, 70, 1211).</ref> 1998. aastal nihutati kellakeeramise aega nii kevadel kui sügisel tund aega hilisemaks.<ref>Vabariigi Valitsuse määrus nr. 206, 22.09.1998 (RT I 1998, 85, 1390).</ref> 29. rida: Vabariigi Valitsuse 21. veebruari 2002 määrusega nr. 84 muudeti Vabariigi Valitsuse 29. juuni 1999. a. määrust nr. 212 "Kohustuslike mõõtühikute ja nende kasutusalade kinnitamine". Punktile 15, milles on loetletud SI ühikud, lisati märge, et suurust aeg kasutatakse kooskõlas suveaja rakendamisega, kus suveaja algus on kell 03.00 (01.00 GMT) märtsikuu viimasel pühapäeval, kusjuures kellaosutid nihutatakse ühe tunni võrra edasi, ja suveaja lõpp on kell 04.00 (01.00 GMT) oktoobrikuu viimasel pühapäeval, kusjuures kellaosutid nihutatakse ühe tunni võrra tagasi.<ref>RT I 2002, 22, 127.</ref> Nii hakati 2002. aastal jälle rakendama suveaega, nii et seitsmel kuul aastas on tsiviilaega UTC+3 ja viiel kuul UTC+2. Eestis on kell oma maa aega näidanud kõige pikemalt ~~hilis~~vara-~~keskajast~~uusajast minutiosutiga kellade aja algusest 17. sajandil kuni 19. sajandi lõpuni, mil igal suuremal linnal oli oma kohalik keskmine päikeseaeg, ja Eesti Vabariigi ajal 1921 - 1940. Kogu ülejäänud aja on kell olnud poliitikute mängukann, mida on keeratud kord siia, kord sinna. Ülevaade sellest, mis aega on riigikell Eestis kunagi näidanud, on koondatud tabeleisse. {\| class="wikitable"

Ajaarvestus Eestis: erinevus redaktsioonide vahel