Vikipeedia

Šampanja: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
PResümee puudub
1. rida:
{{toimeta}}{{vikinda}}
'''Šampanja''' on vahuvein, mis on valmistatud [[Prantsusmaa]]l Champagne'i veinipiirkonnas ja mille toormena on kasutatud samas piirkonnas kasvatatud viinamarju.
'''Champagne''' on piirkond, kus valmistatakse šampanjat ja mis on üks põhjapoolseimaid veinikasvatusalasid ja madalaima aastase keskmise temperatuuriga kui ükskõik milline teine Prantsuse veinipiirkond. Champagne teeb eriliseks tema kriidine ja lubjakivine pinnas, mis on peeneteraline ja poorne, võimaldades mineraalainetel paremini imenduda läbi viinapuu juurte ja pakub suurepärast drenaaži, mis aitab vältida liigniiskust.▼
 
▲'''Champagne''' on piirkond, kus valmistatakse šampanjat ja mis on üks põhjapoolseimaid veinikasvatusalasid ja madalaima aastase keskmise temperatuuriga kui ükskõik milline teine Prantsuse veinipiirkond. Champagne'i teeb eriliseks tema kriidine ja lubjakivine pinnas, mis on peeneteraline ja poorne, võimaldades mineraalainetel paremini imenduda läbi viinapuu juurte ja pakub suurepärast drenaaži, mis aitab vältida liigniiskust.
 
===Šampanja ajalugu===
[[Pilt:New Year's Eve celebration equipment2.jpg|pisi|right|Šampanjaklaasid uusaastaöölaastavahetuseööl]]
„Campania" tähendab ladina keeles maakohta, pärinedes ajast, mil roomlased piirkonda kontrollisid ja pinnase aluskihist kriiti ja lubjakivi kaevandasid. Rheimsi mägi on kriidi kaevandamisest käike täis uuristatud ja näeb välja nagu Šveitsi juust. Täna kasutatakse neid käike veinide säilitamiseks ja need on ideaalsed šampanja laagerdamiseks.
 
Tihti peetakse ekslikult šampanja loojaks Benedictuse munka Dom Perignoni (sünd. 1638), kuid vahuveini on valmistatud maailmas ja isegi Prantsusmaal juba ammu enne teda. Dom Perignoni panus vahuveinidesse seisnes hoopiski selles, et ta otsis lahendust kuidas vältida veini pudelis uuesti käärima minemist. Seetõttu soovitaski Dom Perignon pigem mitte kasutada Chardonnay marja, kuna see kippus väga kergesti pudelis uuesti käärima minema ja julgustas kasutama tumeda kestaga viinamarju (eriti Pinot Noiri).
 
1518. aastal pakuti esmakordselt Inglise kuninga Henry IV õukonnas ilma mullita vin de ChampagnetChampagne'i, Champagne'i vahuveini esitles Inglise kuningakojas aga esmakordselt alles 1662. Markiiaastal markii de St. Evremond.
 
Šampanja tähelend algas, kui Prantsusmaal hakati lubama müüma veini müüa klaaspudelis. Tõsisem vahuveini tegemine sai hoo sisse, mil võeti kasutusele kvartsliivast inglise klaas, mis oli senisest klaasist tugevam ja sobis paremini vahuveini pudeldamiseks, kuna pidas šampanja survele vastu. Enne seda kippusid šampanjapudelid lõhkema ning šampanjakeldris liikumine oli seetõttu üsna eluohtlik töötöötada.
 
===Champagne’i veinipiirkond===
Champagne asetseb 150 kilomeetrit Pariisist idas, laiudes üle 34 000 hektari ja 320 küla (Cru). Kokku hõlmab piirkond ligikaudu 278 000 veiniaeda. 320st320 külast omavad 17 küla Grand Cru ja 42 Premier Cru staatust. Tavašampanja pärineb ülejäänud külades kasvatatud viinamarjadest.
 
Peamised kasvupiirkonnad:
20. rida ⟶ 22. rida:
* '''Côte de Blancs''' on Epernayst veidi lõunasse jääv ala. Siin asub 5 Grand Cru küla.
* '''Côte de Sezanne'''
* '''Cote des Bar ehk Aube''' asub Champagne'i piirkonna kaguosas.
 
===''Vintage'' ja Non''non-vintage''-Vintage šampanja===
'''Aastakäiguta (Non''non-vintage'')''' šampanja veinid on tavapäraselt segatud marjadest, mis on korjatud erinevateleri aastatel (erinevad aastakäigud), kuid nad võivad sõltuvalt šampanja stiilist sisaldada ka viinamarju erinevatest Cru'dest ja marjasortidest. Enamik šampanjadest (isegi 4/5) on siiski ilma aastakäiguta vahuveinid (''Non-Vintage'', NV).
 
'''Aastakäigu šampanja (Vintage Champagne, Millesime)''' on segatud baasveinidest, mis on samast aastakäigust: üks konkreetne suurepärane aastakäik, ühelt konkreetselt šampanja valmistajalt.
 
===Šampanja marjasordidviinamarjasordid===
Šampanjas kasutatakse peamiselt kolme viinamarjasorti, millest kaks on punased. Alates 2010. aastast on seoses Champagne'i piirkonna laienemisega lubatud kasutada kokku 7 erinevat viinamarjasorti:
* '''Pinot Noir'''
* '''Pinot Meunier'''
38. rida ⟶ 40. rida:
 
===Šampanja valmistamine===
Kõigepealt '''kääritatakse baasvein''', misjärel valmistatakse Cuvee, kuhu lisatakse Nonnon-Vintagevintage puhul ka eelmiste aastate veine, rose'de puhul 5-205–20% punast veini. Seejärel toimub nn '''Liquer Tirage''', kus pudelisse lisatakse graanulpärmi ja glükoosi segu ja vein villitakse pudelisse ning suletakse ajutise korgiga.
'''Teine fermentatsioon''' toimub pudelis '''Pupitre'''del nn '''Sur Lie''' meetodil, kus kasutatakse '''Remuage meetodit''', ehk pudeleid keeratakse riiulil nii, et sete pudelis sadestuks ajutisele korgile. Teine fermentatsioon sademel kestab Non-Vintage veinide puhul minimaalselt 15 kuud ja Vintage veinide puhul 3 aastat. Pärast teist käärimist toimub ümberkorkimine, ehk '''disgorgement''', kus eemaldatakse ajutise korgiga pudelist korgi juurde kogunenud sade.
Ümberkorkimisega eemaldub pudelist ka pisut veini, mis asendatakse magususe lisamisega ('''Liguer d'Expedition'''), ehk määratakse kindlaks šampanja kuivusaste ning seejärel suletakse õige korgiga, misjärel on šampanja keldris veel 3-63–6 kuud, et suhkur/magusus ühtlaselt jaotuks.
 
===Šampanja kuivusaste===
Šampanja magususe määrab doseerimine ehk Liguer d'Expedition, kus vahetult enne pudeldamist lisatakse teatud määral magusust, sh ka selleks, et asendada ümberkorkimisel kaotsiläinud osa vahuveinist.
*Extra brut – eriti kuiv šampanja, kus kogu suhkur on käärinud alkoholiks.
*Brut – kuiv šampanja, kuhu lisatakse natuke suhkrut, suhkrusisaldus 3-123–12 g/l.
*Extra sec – veidi magusam, suhkrusisaldus 12-2012–20 g/l.
*Sec – magusam kui ''extra sec'', suhkrusisaldus 15-3515–35 g/l.
*Demi sec – peaaegu magus šampanja, suhkrusisaldus 35-5035–50 g/l.
*Doux -– magus, suhkrusisaldus üle 50 g/l.
 
===Šampanjapudelite mõõdudmaht===
Champagne on ainus Apellatsioon, mis kasutab nii laia valikut erinevaid veinipudeleid alates 20cl20 cl kuni 30 liitrini. Klassikaline šampanjapudel on 75 cl. Lubatud pudelid:
* Veerandpudel 0,187 – 0,2 l
* Poolpudel – 0,375 l
70. rida ⟶ 72. rida:
 
===Šampanja serveerimistemperatuur===
Šampanjat on kõige parem serveerida jahutatult, vahemikus 8-108–10 °C, sõltuvalt joogi kvaliteediastmest ja punaste marjade osakaalust. Alla 8 °C puhuljuures on vein juba liiga külm janing lõhnadelõhnad (aroomidearoomid) tajumineei tule seetõttuenam raskeesile.
 
===Šampanja ja toit===
Šampanja sobib klassikaliselt austrite, mereandide ja erinevatepaljude muude kalaroogadega. Aastakäigu šampanjad grillitud mereandide ja soojade kalaroogadega.
 
===Välislingid===
* [http://www.veiniguru.ee/meie-veinid/prantsusmaa/sampanja.html Veiniguru: šhampanja]
 
[[Kategooria:Alkohoolsed joogid]]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Šampanja"