Irving Langmuir: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: '{{Teadlane | pilt = Langmuir-sitting.jpg | image_size = 200px | pildiallkiri = Irving Langmuir (1881–1957) | sünniaeg = {{birth date|df=yes|1881|1|31}} | sünnikoht = Broo...'
(Erinevus puudub)

Redaktsioon: 30. aprill 2020, kell 19:32

Irving Langmuir oli ameerika keemik, füüsik ja insener. Talle omistati tema panuste eest pinnakeemiasse 1932 Nobeli keemiaauhind.

Irving Langmuir
Irving Langmuir (1881–1957)
Sündinud 31. jaanuar 1881
Brooklyn, New York, New Yorgi osariik, Ameerika Ühendriigid
Surnud 16. august 1957 (76-aastaselt)
Woods Hole, Massachusetts, Ameerika Ühendriigid
Elukoht Ameerika Ühendriigid
Kodakondsus Ameerika
Teadlaskarjäär
Tegevusalad Füüsika, Keemia
Töökohad General Electric
Tunnustus Hughesi medal (1918)
Perkini medal (1928)
Willard Gibbsi auhind (1930)
Nobeli keemiaauhind (1932)
Franklini medal (1934)
Faraday lektori auhind (1939)
Faraday medal (1944)
John J. Carty auhind (1950)

Langmuiri oma tuntuima teadusartikli "Elektronide paiknemine aatomites ja molekulides" aastal 1919, milles ta põhinedes Gilbert N. Lewis'e kuupja aatomi teooriale ja Walther Kossel'i keemilise sidemete teooriale postuleerit oma "aatomstruktuuri kontsentrilise struktuuri teooria".[1] Langmuir sattus Lewisega antud artikli tõttu prioriteedinõude vaidlusse. Langmuiri esitust peetakse vastutavaks teooria populariseemise eest, kuigi teooriat ennast omistatakse siiski Lewisele.[2] Töötades aastatel 1909 kuni 1950 General Electric-us, edendas Langmuir erinevaid füüsika ja keemia valdkondi, leiutas the gaasiga täidetud hõõglambi ja aatomilise vesiniku keevituse. Socorro linnas (Socorro maakonnas) asub Langmuiri auks Langmuiri nimeline atmosfääriteaduste laboratoorium nagu ka Ameerika Keemiaühingu pinnateaduste ajakiri Langmuir.[3]

Viited

  1. Langmuir, Irving (juuni 1919). "The Arrangement of Electrons in Atoms and Molecules". Journal of the American Chemical Society. 41 (6): 868–934. DOI:10.1021/ja02227a002.
  2. Coffey, Patrick (2008). Cathedrals of Science: The Personalities and Rivalries That Made Modern Chemistry. Oxford University Press. Lk 134–146. ISBN 978-0-19-532134-0. {{cite book}}: vigane väärtus: |ref=harv (juhend)
  3. Taylor, H. (1958). "Irving Langmuir 1881-1957". Biographical Memoirs of Fellows of the Royal Society. 4: 167–184. DOI:10.1098/rsbm.1958.0015.