Ajaarvestus Eestis: erinevus redaktsioonide vahel
Ajaarvestus Eestis |
(Erinevus puudub)
|
Redaktsioon: 30. aprill 2020, kell 18:10
Ajaarvestus Eestis
Ajaarvestusel saab eristada kahte ajamastaapi:
- päev, nädal, kuu, aasta, sajand, aastatuhat;
- sekund, minut, tund, ööpäev.
Neist esimest kirjeldab kalender, teist kell ja kellaaeg.
Kalender
See peatükk on tegemata, selle teeb ehk keegi teine.
Kellaaeg
Juba Läti Henriku kroonika kasutab kellaaja määramisel tunniajalist täpsust. Toonane tunni pikkus varieerus sõltuvalt aastaajast. Vara-uusajal olid linnade tornikellad ainult tunde näitava osutiga. Aja minutilise täpsusega mõõtmiseni jõuti 17. sajandi keskpaigas[1]. Pühavaimu kiriku põhjafassaadil on 1684. aastast pärinev tunni- ja minutiosutiga kell, mille numbrilaua valmistas Christian Ackermann. Ajaarvamine toimus kohaliku päikeseaja järgi. Keskpäev (kell 12) oli siis, kui päike oli lõunas ja saavutas oma päevase käigu kõrgeima punkti. Tallinna aeg kehtis ametlikult 31. detsembrini (vana kalendri järgi) 1898. Aeg Tallinnas erines ajast Riias 2.6 minutit. Päikeseaeg sobis ajaarvestuse aluseks 19. sajandi lõpuni. Vajadus ühtlustatud ajaarvamise järele tekkis 19. sajandi teisel poolel seoses raudteede ja telegraafi tekkega. Maakera jaotati kahekümne neljaks 15-kraadiseks ajatsooniks, nii et igas ajatsoonis erineb aeg täistunni võrra naabervööndi ajast. Maailmaaeg on Greenwichi meridiaani (nullmeridiaani) keskmine päikeseaeg, rahvusvaheline tähis GMT, 1972. aastal defineeriti maailmaaeg täpsemalt, rahvusvaheliseks tähiseks sai UTC. Maailmaaeg UTC ei erine Greenwichi ajast GMT rohkem kui üks sekund. Riigis kasutatav ajaarvestussüsteem fikseerib, kuidas riigis kasutatav kellaaeg suhestub maailmaaega. Iga ajatsooni vööndiaeg erineb maailmaajast täisarv tunde.
Pärast Põhjasõda jäi Eesti Vene impeeriumi kosseisu ja koos raudtee jõudmisega Eestisse jõudis Eestisse ka Vene impeeriumi raudteeaeg, mis oli Pulkovo meridiaani keskmine päikeseaeg. Tallinnas võeti Pulkovo aeg kasutusele 31. detsembril (vana kalendri järgi) 1898, kui kell 17.37 lükati kellaosuti 18.00 peale. Kogu Eestis kehtestati Tallinna aeg uuesti 10. jaanuaril 1919, siis lükati kell 00.00 kellaosutid 00.38 peale.
Eesti on peaaegu tervenisti ajavööndis UTC+2 ja Eesti Vabariik võttis 1. mail 1921 tsiviilajana kasutusele vööndiaja GMT+2, mis on Ida-Euroopa aeg.[2]
Vööndiaeg oli Eestis kasutusel kuni Eesti annekteerimiseni Nõukogude Liidu poolt. 5. augustil 1940 kehtestati Eestis dekreediaeg GMT+3, mis oli Moskva aeg.[3]
Teise maailmasöja ajal kehtestasid Saksa okupatsioonivõimud hõivatud territooriumeil Kesk-Euroopa aja GMT+1. Kesk-Euroopa aeg jõudis Kilingi-Nõmme 7. juulil 1941 ja Osmussaarele detsembri alguses 1941.[4]
Ida-Euroopa aeg GMT+1 püsis Eestis kuni Eesti taasokupeerimiseni Nõukogude Liidu poolt augustis kuni oktoobris 1944, mil Eestis kehtestati jälle Moskva aeg GMT+3. Muutumatu Moskva aeg GMT+3 / UTC+3 oli Eestis kuni 1981. aastani. Siis hakati Nõukogude Liidus rakendama suveaega. 1. aprillil kell 0.00 keerati kella tund aega edasi ja 30. septembril kell 24.00 tund aega tagasi. Nii oli see kuni 1985. aastani, kui hakati kella keerama nädalavahetusel. Suveaeg algas märtsi viimasel pühapäeval kell 2.00 ja lõppes septembri viimasel pühapäeval kell 3.00. Dekreediajale rakendatud suveaja tõttu oli kuuel kuul aastas tsiviilaeg Eestis vööndiajast kaks tundi ees -- UTC+4.
20. märtsi 1989 ENSV Ministrite Nõukogu määrusega peatati Eestis dekreediaja rakendamine.[5] Alates 26. märtsist 1989 kehtis Eestis Ida-Euroopa aeg UTC+2 ja märtsikuu viimasest pühapäevast septembrikuu viimase pühapäevani suveaeg UTC+3. 1996. aastal lükati suveaja lõpp kuu aega edasi oktoobri viimasele pühapäevale.[6] 1998. aastal nihutati kellakeeramise aega nii kevadel kui sügisel tund aega hilisemaks.[7]
Vabariigi Valitsuse määrusega nr. 206, 22.09.1998 peatati suveaja rakendamine Eestis, aastaringselt hakkas kehtima Ida-Euroopa aeg UTC+2.[8]
Vabariigi Valitsuse 21. veebruari 2002 määrusega nr. 84 muudeti Vabariigi Valitsuse 29. juuni 1999. a. määrust nr. 212 "Kohustuslike mõõtühikute ja nende kasutusalade kinnitamine". Punktile 15, milles on loetletud SI ühikud, lisati märge, et suurust aeg kasutatakse kooskõlas suveaja rakendamisega, kus suveaja algus on kell 03.00 (01.00 GMT) märtsikuu viimasel pühapäeval, kusjuures kellaosutid nihutatakse ühe tunni võrra edasi, ja suveaja lõpp on kell 04.00 (01.00 GMT) oktoobrikuu viimasel pühapäeval, kusjuures kellaosutid nihutatakse ühe tunni võrra tagasi.[9] Nii hakati 2002. aastal jälle rakendama suveaega, nii et seitsmel kuul aastas on tsiviilaega UTC+3 ja viiel kuul UTC+2.
| Periood | Tsiviilaeg | Kommentaar |
|---|---|---|
| ? - 31.12.1898 | Tallinna aeg | Kohalik keskmine päikeseaeg |
| 31.12.1898 - 9.01.1919 | Raudteeaeg | Pulkovo meridiaani aeg |
| 10.01.1919 - 1.05.1921 | Tallinna aeg | Kohalik keskmine päikeseaeg |
| 1.05.1921 - 4.08.1940 | GMT+2 | |
| 5.08.1940 - suvi 1941 | GMT+3 | |
| suvi 1941 - sügis 1944 | GMT+1 | |
| sügis 1944 - 1980 | GMT+3 / UTC+3 |
| Aasta | UTC+2 | UTC+3 | UTC+4 |
|---|---|---|---|
| Talvine aeg UTC+3 1.01.1981 - 25.03.1989 | |||
| 1981 | – | + | 1.04 - 30.09 |
| 1982 | – | + | 1.04 - 30.09 |
| 1983 | – | + | 1.04 - 30.09 |
| 1984 | – | + | 1.04 - 29.09 |
| 1985 | – | + | 31.03 - 29.09 |
| 1986 | – | + | 30.03 - 28.09 |
| 1987 | – | + | 29.03 - 27.09 |
| 1988 | – | + | 27.03 - 25.09 |
| Talvine aeg UTC+2 alates 25.09.1989 | |||
| 1989 | – | 1.01 - 24.09 | |
| 1990 | + | 25.03 - 30.09 | |
| 1991 | + | 31.03 - 29.09 | |
| 1992 | + | 29.03 - 27.09 | |
| 1993 | + | 28.03 - 26.09 | |
| 1994 | + | 27.03 - 25.09 | |
| 1995 | + | 26.03 - 24.09 | |
| 1996 | + | 31.03 - 27.10 | |
| 1997 | + | 30.03 - 26.10 | |
| 1998 | + | 29.03 - 25.10 | |
| 1999 | + | 28.03 - 30.10 | |
| 2000 | + | – | |
| 2001 | + | – | |
| 2002 | + | 31.03 - 27.10 | |
| 2003 | + | 30.03 - 26.10 | |
| 2004 | + | 28.03 - 31.10 | |
| 2005 | + | 27.03 - 30.10 | |
| 2006 | + | 26.03 - 29.10 | |
| 2007 | + | 25.03 - 28.10 | |
| 2008 | + | 30.03 - 26.10 | |
| 2009 | + | 29.03 - 25.10 | |
| 2010 | + | 28.03 - 31.10 | |
| 2011 | + | 27.03 - 30.10 | |
| 2012 | + | 25.03 - 28.10 | |
| 2013 | + | 31.03 - 27.10 | |
| 2014 | + | 30.03 - 26.10 | |
| 2015 | + | 29.03 - 25.10 | |
| 2016 | + | 27.03 - 30.10 | |
| 2017 | + | 26.03 - 29.10 | |
| 2018 | + | 25.03 - 28.10 | |
| 2019 | + | 31.03 - 27.10 | |
| 2020 | + | 29.03 - (25.10) | |
Viited / Allikad
- ↑ Mati Laur. Päike ja seierid. Horisont 2/2009.
- ↑ Riigi Teataja 1921, 33.
- ↑ Vabariigi Valitsuse 3. augusti 1940. a. otsus Eesti NSV territooriumil Moskva kellaaja kehtestamise kohta (Riigi Teataja 1940, nr. 93, art. 921).
- ↑ Valori tähetarkus, Aeg ja kalender 14. [1], vaadatud 26.04.2020.
- ↑ Eesti NSV Ministrite Nõokogu määrus 20. märtsist 1989. a. nr. 111 (RT I 1996, 70, 1211).
- ↑ Vabariigi Valitsuse määrus nr. 234, 24.09.1996 (RT I 1996, 70, 1211).
- ↑ Vabariigi Valitsuse määrus nr. 206, 22.09.1998 (RT I 1998, 85, 1390).
- ↑ RT I 1999, 76, 717.
- ↑ RT I 2002, 22, 127.
- Tähetorni kalendrid