Erinevus lehekülje "Narva lahing (1944)" redaktsioonide vahel

Märtsi lõpus ja aprilli alguses peeti lahingud Punaarmee Auvere tugiala lääne- ja idakõrva tagasitõrjumiseks Narvast läänes ja edelas. Auvere platsdarmi rindejoonest väljaülatuvad [[platsdarm]]id, ohustasid Tallinn – Narva raudteed ja neid saanuks kasutada tugialadena mereni tungimiseks ning Narva jõel olevate väekoondiste sissepiiramiseks. 19. märtsil alustati vastupealetungi Punaarmee Auvere platsdarmile [[III Germaani Soomuskorpus]]e ja [[LIV armeekorpus]]e väeosadega. Operatsiooni juhtis selleks armeegrupile „Narwa“ juurde antud [[XXXXIII armeekorpus]]. XXXXIII armeekorpusele allutati 227. ja 122. jalaväediviis, soomusgrenaderidiviis „Feldherrnhalle“ ja 61. ning 170. jalaväediviisi osad, kolonel krahv [[Hyazinth von StrachwitziStrachwitz]]i tankikoondis ning armee- ja korpuseüksused.

Saksa 61. ja 170. diviisi väeosad ja krahv [[Hyazinth von Strachwitz]]i ning Feldherrnhalle tankid ründasid sillapead [[Auvere]]s [[Tallinna-Narva raudtee|Narva–Tallinna raudtee]]l, kuuekilomeetrisel rindelõigul Vanamõisa-[[Sooküla vaelisel(Vaivara)|Sooküla]] vahelisel alal, piki [[Auvere]]-[[Kärekonna (Vaivara)|Kärekonna]] ja [[Haava]]-[[Pustoška]] teid. Narvast lõunas ümber [[Auvere]] tugiala kaitset koordineerinud kindral Wilhelm Berlini grupi senise rindelõigu juhtimise võttis üle 20. märtsil 1944 kindralleitnant Ehrenfried Boege [[XXXXIII armeekorpus]]. 26. märtsil algas vastupealetung ja Tagapere ja [[Kirikuküla (Vaivara)|Kirikuküla]] juures. Kolm ööd-päeva kestnud lahingute järel oli Punaarmee 72. ja 109. laskurkorpuse väed sunnitud taanduma teisele poole [[Tallinna–Narva raudtee|Narva–Tapa]] raudtee lõiku. Krivasoo sillapea „läänekõrv“ oli likvideeritud. 19. aprillil jätkas XXXXIII armeekorpus rünnakut Auvere tugiala lääneküljel, kuid ilma suurema eduta ja 23. aprillil lõpetati XXXXIII armeekorpuse pealetung.