Erinevus lehekülje "Tšetšeeni Vabariik" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
(svg)
P
 
{{Provints
| nimi = Tšetšeeni Vabariik
| omakeelne_nimi_1nimi1_keel = vene | nimi1 = Чеченская Республика | nimi1_latin = (Tšetšenskaja Respublika)
| omakeelne_nimi_2nimi2_keel = tšetšeeni | nimi2 = Нохчийн Республика | nimi2_latin = (Nohhtšiin Respublika)
| lipp = Flag_of_Chechen_Republic_since_2004.svg
| lipu_link = [[Tšetšeeni_Vabariigi_lipp|Tšetšeenia lipp]]
| vapp = Chechnya_coa.png
| vapi_link = [[Tšetšeeni_Vabariigi_vapp|Tšetšeenia vapp]]
| pindala = 15 70015700
| elanikke =
| elanikke = 1 394 800<ref>[http://www.gks.ru/free_doc/new_site/population/demo/prPopul.xls Venemaa Statistikaamet]</ref> (2016)
| keskuse_nimetus = [[Pealinn]]
| keskuse_nimi = [[Groznõi]]
| ametlik_keel = [[vene keel|vene]] ja [[tšetšeeni keel|tšetšeeni]]
| asendikaardi_pilt = [[Pilt:Rus-Tsets.png|Tšetšeenia Lõuna föderaalringkonnas]]
}}
[[Pilt:Map of Chechnya.svg|pisi]]
'''Tšetšeeni Vabariik''' ('''Tšetšeenia'''; [[vene keel|vene]] ''Чечня'', [[tšetšeeni keel|tšetšeeni]] ''Noxçiyçö'') on [[Venemaa]] [[1. järgu haldusüksus]] ([[Vabariik (Venemaa haldusüksus)|vabariik]]) [[Põhja-Kaukaasia föderaalringkond|Põhja-Kaukaasia föderaalringkonnas]].
 
Tšetšeenia asub Põhja-Kaukaasia mägialadel ja [[Tereki jõgi|Terek]]i-äärsetel tasandikel.
 
Piirneb läänes [[Inguši Vabariik|Inguši Vabariigiga]], loodes [[Põhja-Osseetia Alaania Vabariik|Põhja-Osseetia Alaania Vabariigiga]] ja [[Stavropoli krai]]ga, idas [[Dagestani Vabariik|Dagestani Vabariigiga]] ning välisriikidest [[Gruusia]]ga lõunas.
 
== Haldusjaotus ==
Vabariigi koosseisus on 17 rajooni (neist 15 munitsipaalrajoonid) ja 2 linnaringkonda:
* [[Argun]] (linnaringkond)
* [[Atšhoi-Martani rajoon]] (Ачхой-Мартановский район)
* [[Galantšoži rajoon]] (ei ole munitsipaalrajoon)
* [[Groznõi]] (linnaringkond)
* [[Groznõi rajoon]] (Грозненский сельский район)
* [[Gudermessi rajoon]] (Гудермесский район)
* [[Itum-Kale rajoon]]
* [[Kurtšaloi rajoon]] (Курчалоевский район)
* [[Nadteretšnõi rajoon]] (Надтеречный район)
* [[Naurskaja rajoon]] (Наурский район)
* [[Nožai-Jurti rajoon]] (Ножай-Юртовский район)
* [[Starõi Jurti rajoon]]
* [[Sunža rajoon (Tšetšeenia)|Sunža rajoon]]
* [[Šali rajoon]] (Шалинский район)
* [[Šara rajoon]]
* [[Šatoi rajoon]] (Шатойский район)
* [[Šelkovskaja rajoon]] (Шелковский район)
* [[Tšeberloi rajoon]] (ei ole munitsipaalrajoon)
* [[Uruss-Martani rajoon]] (Урус-Мортановский район)
* [[Vedeno rajoon]] (Веденский район)
 
== Rahvastik ==
 
==Rahvastik==
{{vaata|tšetšeenid}}
{{vaata|ingušid}}
Tšetšeenia elanikkond ei ole homogeemne, selle [[vainahid|vainahhide]] [[rahvus]]e moodustavad [[tšetšeenid]] ja [[ingušid]]; tšetšeenid jagunevad omakorda elupiirkondade järgi – mägilasteks ([[lameerid]]) ja tasandikuelanikeks ([[noktšid]]); need hõimurühmad jaguneva omakorda hõimukon[[föderatsioon]]ideks ja sugulushõimudeks ([[Taip (Tšetšeenia)|taipideks]]) ja nende harudeks.
 
== Ajalugu ==
Riikluse areng [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] ja selle [[õigusjärglus|õigusjärglase]] [[Venemaa]] koosseisus:
* [[30. november|30. novembril]] [[1922]] moodustati Tšetšeeni autonoomne oblast.
* [[15. jaanuar]]il [[1934]] moodustati Tšetšeeni-Inguši autonoomne oblast.
* [[5. detsember|5. detsembril]] [[1936]] moodustati [[Tšetšeeni-Inguši ANSV]] (likvideeriti [[1944]], taastati [[1957]]).
* [[1990]]. aasta mais moodustati Tšetšeeni-Inguši Vabariik.
* [[1990]]. aasta novembris teatati Tšetšeeni Vabariigi loomisest ja tema väljumisest Tšetšeeni-Inguši Vabariigi koosseisust.
 
* [[1991]]. aasta juulis deklareeriti, et Tšetšeeni Vabariik ei kuulu [[Vene NFSV]] ega Nõukogude Liidu koosseisu. Tekkis [[Itškeeria Tšetšeeni Vabariik]].
 
* [[3. juuni]]l [[1994]] keeldusid [[Džohhar Dudajev]]i vastased [[Taip (Tšetšeenia)|taipid]] (endised [[kolhoos]]iesimehed) allumast keskvalitsusele, moodustasid oma väeüksused ja tegid katse kukutada Dudajevit. [[Doku Zavgajev]]i riigipöördekatse ebaõnnestus. Venemaa abiga õnnestus neil ometigi kodusõjas peale jääda ja seetõttu saavutasid nad võimu kogu Tšetšeenias. Siiski pole õige nimetada Moskva-meelsete väeüksuste võimu aastatel 1994–[[1996]] riigiks - neil polnud isegi oma lippu, vaid nad kasutasid algul Tšetšeenia ja seejärel Venemaa lippu.
 
* 1996. aastal, [[Hassavjurti leping|Hassavjurti]] lepingu sõlmimise järel Venemaa ja Tšetšeenia vahel, lagunes [[Aslan Mashadov]]i ja [[Šamil Bassajev]]i ühise vaenlase vastu sõlmitud sõjaline koalitsioon ning nad asusid ainuvõimupürgimuste tõttu vaenupositsioonidele. Teised sõjapealikud valisid vastavalt ühe osapooltest, keda toetada: [[Gudermes]]ist pärit vennad Jamadajevid ([[Ruslan Jamadajev]] ja [[Sulim Jamadajev]]) toetasid Mashadovit, tšetšeeni sõjast osavõtnud araabia päritolu islamivõitleja [[Ibn al-Khaţţāb]] aga Bassajevit. Edasises võimuvõitluses positioneerisid mõlemad ainuvõimutaolejad end ka kui erinevate islamiusuvoolude pooldajad – Mashadov kui [[sufism]]ipooldaja ja Bassajev kui [[salafism]]ipooldaja.
:Mashadovi ja teda toetanud [[Tšetšeenia mufti]] [[Ramzan Kadõrov]]i poolt järgitud sufism toetas Tšetšeenia iseseisvumist, Bassajaevi ja Ibn al-Khaţţābi poolt järgitav salafism aga [[panislamism]]i ideed ning rahvuslikke ja riigipiire mittearvestava ülemaailmse [[džihaad]]i levitamist.
:Bassajaevi ja Ibn al-Khaţţābi poolt [[1999]]. aastal alustatud sissetungile [[Dagestan]]i järgnes Venemaa vägede vasturünnak, mille käigus likvideeriti Tšetšeenia suhteline iseseisvus ning kõrvaldati võimult [[Groznõi]]s [[Aslan Mashadov]].
:Venemaa vägede sissetungi ajal eraldusid Mashadovist [[Ramzan Kadõrov]] ning vennad Ruslan ja Sulim Jamadajev ja asusid toetama liitu Venemaaga. Vastutasuks Bassajaevi ja Ibn al-Khaţţābi Venemaa-vastase tegevuse piiramise eest Kadõrovi poolt tunnustas Venemaa Tšetšeenia valitsejana Kadõrovit.
 
== Piirkonna juhid ==
* [[3. juuni]] [[1994]] – [[3. jaanuar]] [[1995]] [[Umar Avturhanov]], ajutise ülemõukogu esimees
* [[3. jaanuar]] [[1995]] – [[23. oktoober]] [[1995]] [[Salambek Hadžijev]], rahvusliku taassünni valitsuse esimees
* [[24. oktoober]] [[1995]] – [[9. detsember]] [[1996]] [[Doku Zavgajev]], riigipea
* [[2000]] – 2004 [[Ahmat Kadõrov]]
* august [[2004]] – 15. veebruar 2007 [[Alu Alhanov]], president
* [[15. veebruar]] [[2007]] – [[Ramzan Kadõrov]], president, alates 2010. aasta septembrist "vabariigi pea".
 
== Vaata ka ==
* [[Tšetšeeni-Inguši ANSV]]
* [[Itškeeria Tšetšeeni Vabariik]]
* [[Tšetšeenia Vabariigi presidentide loend]]
 
== Viited ==
{{viited}}
 
== Välislingid ==
{{commonskat|Chechnya}}
* [http://chechnya.gov.ru/ Tšetšeeni Vabariigi administratsiooni ja valitsuse ametlik leht]
{{Coordinate |type=country |region=RU |dim=200000}}
 
[[Kategooria:Venemaa vabariigid]]
[[Kategooria:Tšetšeeni Vabariik| ]]