Joosep Toots: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
3. rida:
"[[Kevade]]s" kujutatakse Tootsi rahutu, palju ja valimatult lugeva ning pidevalt koerusi tegeva poisina, kes satub sageli pahuksisse ühiskonnareeglitega. Üks tema põhivastaseid on karmide kasvatusmeetoditega [[köster]] [[Julk-Jüri]], samas kui kooliõpetaja [[õpetaja Laur|Laur]] saavutab leebusega märksa enam. Just Tootsile keskenduvas "[[Suvi (Luts)|Suves]]" saab temast "Kevades" pigem [[Arno Tali]]le lähedasena kujutatud [[Raja Teele]] kosilane, kellena ta konkureerib [[Jorh Adniel Kiir]]ega. Mõningasele edevusele vaatamata kujutatakse kahe teose vahepeal [[Venemaa]]l [[mõisavalitseja]]na töötanud Tootsi tõsiseltvõetava põllumehena, vastandina käsitöölisest Kiirele, kes füüsilise tööga toime ei tule ning on elus pigem ebapraktiline. Samuti on "Suvest" alates kellamees [[Lible]] selgitamata põhjustel pigem Tootsi kui Arno sõber. "[[Tootsi pulm]]as" Teele ja Toots abielluvadki, kuid asuvad peagi elama lahus - Toots kodutalus Ülesool, Teele aga oma kodus Raja talus, kuna Ülesool on Teelel jalus Tootsi vanemad ning noorperenaisel pole seal mingit rakendust ega asu.
 
Kui Toots läheb ilmasõtta, naaseb Teele Ülesoole ning korrastab talu. TootsiToots leiab naastes eest korrastatud kodu. Tootsi vanemad on vahepeal surnud. Teelega elatakse edaspidi rahulikus kooselus, ehkki Luts kirjeldab, nagu oleks abielupaaril puudu lähedusest ning Toots on pärast sõjateid muutunud osavõtmatuks, mõtlikuks, aeglaseks, temast on kadunud endisaegne pealehakkamine ja särts.
 
Tootsi elukohaks oli Ülesoo talu, mida ta "Suves" kaasajastama asub. Filmis "[[Suvi_(film)|Suvi]]" kasutati võttepaigaks [[Hinni talu]] Võrumaal.