Ameeriklased: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
1. rida:
{{See Artikkel||Ameerika telesarja|Ameeriklased (sari)}}
'''Ameeriklased''' on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] põhirahvus, suuremalt jaolt [[USA]] kodanikud – ameeriklaste [[identiteet|identiteedis]] on sidemed USA-gaoma riigiga üldjuhul esikohal. Päritolult on ameeriklased eelkõige [[Ameerika Ühendriikide koloniaalajalugu|Euroopa kolonistide]] ja [[Orjandus Ameerika Ühendriikides|Aafrika neegerorjade]] järeltulijad, vähem on [[Aasia]] sisserändajate ja [[Ameerika põlisrahvad|Ameerika põlisrahvaste]] ([[indiaanlased|indiaanlaste]] ja [[Inuitid|inuittide]]) mõju.
 
Sarnased on ka ameeriklaste kultuuri alged: peamiselt Euroopa ja Aafrika, vähemal määral Aasia ja kohalikest mõjudest kujunes hiljemalt 18. sajandi lõpuks iseseisev [[Ameerika Ühendriikide kultuur|ameerika kultuur]] omanäolise [[Ameerika Ühendriikide kunst|kunsti]] ja [[Ameerika Ühendriikide kirjandus|kirjandusega]]. Kunagiste immigrantide identiteetide sulandumine ja Ameerika elanike eristumine Euroopa emamaadest (peamiselt [[Suurbritannia]]st) viis [[Ameerika iseseisvussõda|Ameerika iseseisvussõjani]], milles sündinud Ameerika Ühendriikide riiklik iseseisvus omakorda kinnistas kultuurilist identiteeti. Algse päritolu mõjul domineerivad siiski ameeriklaste seas esimese keelena tänini [[Inglise keel|inglise]] ja [[hispaania keel]], teised euroopa keeled ([[Prantsuse keel|prantsuse]], [[Saksa keel|saksa]], [[Hollandi keel|hollandi]]) on jäänud piirkondlikeks, nagu ka [[indiaanisõjad|indiaanisõdades]] tugevalt kannatada saanud (ja kohati hääbunudki) [[indiaani keeled|põliskeeled]].
 
===Rassiline jaotus===
Rassiliselt on ameeriklaste seas siiani ülekaalus valgete Euroopast, [[Lähis-Ida]]st või [[Põhja-Aafrika]]st tulnud kolonistide järeltulijad, neil on enamus ka 49 osariigis 50-st (ainus erand on [[Hawaii osariik|Hawaii]]). Kui jätta valgete seast kõrvale [[hispaanod|hispaania]] ja [[latiinod|ladina]] päritolu ameeriklased, jääb mitteladina valgete ülekaal püsima 46 osariigis. Ülejäänud neli osariiki on [[California]], [[Texas]], [[New Mexico]] ja Hawaii; samuti on mittevalged enamuses [[Columbia föderaalringkond|Columbia föderaalringkonnas]]. Viiendik USAÜhendriikide elanikkonnast, 60 miljonit inimest, peab ennast Suurbritannia sisserändajate järeltulijaks.
 
===Usk===
11. rida:
 
===Jaotus riigiti===
Kõige rohkem elab ameeriklasi USA-s[[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]]: 314 440 000.{{lisa viide}} Teisel ja kolmandal kohal on [[Mehhiko]] ja [[Kanada]], kus ameeriklasi on vastavalt 738 100–1 000 000 ja 688 000–1 000 000. Järgnevad [[Filipiinid]] 250 000, [[Suurbritannia]] 224 000, [[Brasiilia]] 170 000, [[Libeeria]] 160 000, [[Prantsusmaa]] ja [[Iisrael]] mõlemad 100 000 ning [[Saksamaa]] 99 600 ameeriklasega.
 
==Laiem tähendus==